Aasta algusest on Kongo Demokraatlikus Vabariigis registreeritud üle 13 700 haigusjuhtumi ja 450 surma. Viirus, mis võib põhjustada kogu keha katvat villilist löövet, on levinud ka teistesse Aafrika riikidesse, sealhulgas Burundisse, Kesk-Aafrika Vabariiki, Keeniasse ja Rwandasse, vahendab BBC.

Rahvatervise hädaolukorra väljakuulutamine võimaldab Aafrika riikidel tegevust kooskõlastada ning võib suurendada meditsiiniliste tarvikute ja abi voogu nakkusest mõjutatud piirkondadesse. Africa CDC juht Jean Kaseya hoiatas, et haigus võib kontrolli alt väljuda, kui selle piiramiseks kohe midagi ette ei võeta.

Terviseorganisatsioonid väljaspool Aafrikat jälgivad samuti olukorda, et hinnata, kas haiguspuhangu levik võib jätkuda. 29. juulil teatas Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskus (ECDC), et ahvirõugete leviku oht Euroopas on väga madal.

Ahvirõuged levivad tiheda kontakti korral nii loomadelt inimestele kui ka inimeste endi vahel. Viirus levib sugulisel teel, nahakontakti kaudu, aga ka piisknakkusena. Sümptomid on palavik, lihasvalu ja kehal leviv villiline lööve. Ravimata jätmise korral võib haigus lõppeda surmaga.

Ahvirõugetel on kaks peamist tüve. Kergem tüvi põhjustas 2022. aastal ülemaailmse puhangu, mis mõjutas Euroopat, Austraaliat, USA-d ja paljusid teisi riike, levides peamiselt seksuaalse kontakti kaudu. Teine, surmavam tüvi, on valdavalt levinud Kesk-Aafrikas ning sellest on välja arenenud ka Kongo DV-s hiljuti avastatud uus variant.

Ahvirõugete vastu on kolm vaktsiini, kuid tavaliselt saavad neid ainult riskirühma kuuluvad või juba nakkusega kokku puutunud inimesed. Africa CDC kavatseb hankida umbes kümme miljonit annust, et haiguse levikut piirata.