Veel kolmapäeval kuulutas hädaolukorra välja ka Aafrika Liidu terviseorganisatsioon Aafrika haiguste ennetamise ja tõrje keskus (Africa CDC). Sammu ajendas uue viirusetüve kiire levik neljas Aafrika riigis, kus varem pole ahvirõugeid esinenud.

Tegu on esimese korraga, kui on välja kuulutatud nii piirkondlik kui ka üleilmne tervisehädaolukord. WHO on varem kuulutanud rahvusvahelise hädaolukorra välja seitsmel korral.

Ahvirõuged diagnoositi inimestel esimest korda 1970. aastal Kongo Demokraatlikus Vabariigis (KDV). Viirus on aastakümnete jooksul korduvalt hüpanud metsloomadelt inimestele, ilma et see oleks püsivalt inimeselt inimesele levinud. Samas on puhangute sagedus ja ulatus järjekindlalt kasvanud.

Eriti suurt muret tekitavad viroloogides kaks eraldiseisvat arengut. Ahvirõugetel on kaks peamist tüve - clade 1 ja clade 2. Neist esimene on märksa surmavam kui teine.

2022. aasta mais hakkas üle kogu maailma levima uus alamtüvi clade 2b, mis nakatas peaaegu 100 000 inimest. Valdav enamus nakatunutest olid mehed, kes käisid suguliselt läbi teiste meestega (MSM).

WHO kuulutas 2022. aasta juulis välja rahvusvahelise hädaolukorra. Selle lõpetas organisatsioon 2023. aasta mais peale seda, kui uute juhtumine arv oli märkimisväärselt langenud: osaliselt tänu vaktsineerimistele MSM kogukondades.

Tänavu tuvastati Ida-KDV-s aga uus alamtüvi nimega clade 1b. Tegu on just raskema ja surmavama tüve uue variandiga.

Clade 1b on põhjustanud KDV-s juba üle 13 700 haigusjuhtumi ja 450 surma. Ühtlasi on see levinud edasi Rwandasse, Burundisse, Ugandasse ja Keeniasse, kus ahvirõugeid pole varem nähtud. Samuti levib endiselt ülemaailmselt clade 2b, kuigi mitte nii kiiresti kui kaks aastat tagasi.

Euroopa Liit otsustas neljapäeval annetada Africa CDC-le 215 000 annust ahvirõugete vaktsiini. Samas hoiatavad organisatsiooni teadlased, et haiguse leviku piiramiseks läheks vaja vähemalt 10 miljonit annust.

Ahvirõuged levivad tiheda kontakti korral nii loomadelt inimestele kui ka inimeste endi vahel. Viirus levib sugulisel teel, nahakontakti kaudu, aga ka piisknakkusena. Sümptomid on palavik, lihasvalu ja kehal leviv villiline lööve. Ravimata jätmise korral võib haigus lõppeda surmaga.

Ahvirõugete vastu on kolm vaktsiini, kuid tavaliselt saavad neid ainult riskirühma kuuluvad või juba nakkusega kokku puutunud inimesed.