"Kirjutasin tervisekeskusele, et mul on palavik ning jalgadel ja kätel villid. Sain vastuseks, et ju mul on enteroviirus. Terviseameti kodulehel seisab, et selle diagnoosi kinnitamiseks tuleks teha laboratoorsed uuringud. Palusin end testida nii enteroviiruse kui ka ahvirõugete suhtes, kuna olen viimasel ajal palju reisinud, ent pereõde vastas, et nemad nii keerulisi asju teha ei oska ning suunas mind meremeeste haiglasse, sealt suunati omakorda edasi ja veel edasi, kuni lõpuks oli ring peal ja abi eikusagilt," jagas üks patsient Novaatori lugejatega oma kogemust. 

Päevadel, mil villid ja valu tema kehas levisid, näitas terviseameti koduleht jätkuvalt ahvirõugetesse nakatunute üldarvuks 10. Kui testimine tõesti nii raskesti kättesaadav on, kas on põhjust karta, et statistika ei ole reaalse eluga kooskõlas ning ahvirõugete epideemia võib tegelikult Eestis juba maad võtta?

Testimise kohustus lasub perearstil või -õel

Terviseameti meediasuhete spetsialist Kirsi Pruudeli sõnul peaks kõigis perearstikeskustes olema ahvirõugete testimise kompetents ja vajalik info on kättesaadav ka terviseameti kodulehel.

"Ahvirõugete proovi võtmiseks kasutatakse tavalist proovivõtutarvikut, mis on tervishoiuteenuse osutajatel olemas ning eraldi tarvikuid ahvirõugete testimiseks ei väljastata. Niisiis peaksid kõik perearstid ahvirõugete proovi võtmisega hakkama saama," selgitas Pruudel.

Mida aga teha, kui perearst ei taha patsiendile ühtegi testi teha, ent inimene on enda ja lähedaste tervise pärast mures ning sooviks teada täpset diagnoosi? Lääne-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialisti Liisa Matteuse sõnul võib ägeda tervisehäda korral pöörduda ka otse haigla erakorralisse vastuvõttu või tellida koju kiirabi.

"Kindlasti ei pea ma õigeks patsiendi jooksutamist erinevate asutuste vahel - kui ahvirõugete testimine on näidustatud, tuleb seda teha selles tervishoiuasutuses, kuhu patsient on oma kaebustega pöördunud," kinnitab Eesti Perearstide Seltsi liige Piret Rospu, kes on ka ise oma praksises juba ahvirõugete teste teinud.

Kirsi Pruudeli sõnul tuleks korrektsest diagnoosimisest eemale hoidva tervishoiuasutuste kohta terviseametile teada anda, et oleks võimalik teha järelepärimine.

Seksuaalne orientatsioon ei tohi testile saatmist määrata

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse andmeil levivad ahvirõuged hetkel eelkõige homoseksuaalsete meeste hulgas. Ent kui ainult sellesse gruppi kuuluvaid isikuid testitakse, siis ei saagi statistika kunagi midagi muud näidata. Tegemist on suletud ringiga, mis võib viia varjatud epideemiani ja kujutab ohtu kogu ühiskonnale. 

Ahvirõugeid põhjustav viirus Orthopoxvirus simiae ei hooli ohvri soost ega seksuaalsest orientatsioonist. Seetõttu ei tohiks ka arsti või õe esimene küsimus patsiendile olla tema seksuaalsuse või elukommete kohta.

"Mulle öeldi, et teie olete naine, mitte geimees, teil pole vaja muretseda," vahendab patsient Novaatori lugejatele vestlust tervishoiutöötajaga.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Juta Varjase sõnul on aga ka heteroseksuaalsel naisterahval igati õigus ahvirõugete testi paluda. Kui arst selle tegemist mingil põhjusel vajalikuks ei pea, lasub tal kohustus oma mõttekäiku patsiendiga jagada.

"Kui arst näeb, et patsiendi hirm on asjata, siis ta peab suutma selle patsiendile selgeks teha. Patsient on üks osa ravipoolest ja selleks, et oleks tervishoiuteenuse osutamine mõlemale osapoolele maksimaalselt kasutoov, peab patsient aru saama arstlikust käitumisviisist," rõhutab Varjas. 

Kuidas ahvirõugete test käib?

Praktilisi takistusi või pikka järjekorda ahvirõugete testide laboratoorsel menetlemisel ei ole ja näiteks Tallinna proovide vastused saabuvad reeglina juba samal päeval. 

Erinevalt koroonatestist kraabitakse ahviviiruse testi proovimaterjal otse kahjustatud nahalt. Materjali analüüsib terviseameti nakkushaiguste labor ja patsient oma taskust selle eest maksma ei pea.