Varasematest uuringutest on teada, et inimesed suudavad teise inimese nime ära arvata pegalt tema näo põhjal. Nüüd leidis rühm Iisraeli teadlasi, et tegu võib olla isetäituva ennustusega, vahendab ScienceAlert.

Varem on leitud tõendeid, et inimese näo välimus annab vihje talle antud eesnime kohta. Seni polnud aga selge, kas enne oli muna või kana. Kas inimestele antakse nimesid nende imikuna avaldunud kaasasündinud näojoonte järgi? Või kujuneb inimese välimus ajapikku eesnimega sobivamaks?

Uue uuringu autorid otsisid küsimusele vastust nii inimuuritavate kui ka masinõppe algoritmide toel. Ühes katses näitasid teadlased 8–12-aastastele lastele ja vähemalt 18-aastastele täiskasvanutele täiskasvanud inimeste portreepilte. Iga portree all oli kirjas neli võimalikku eesnime. Uuritavad pidid otsustama, milline neist on näo järgi öeldes iga pildilolija õige nimi.

Tuli välja, et igas vanuses uuritavatel õnnestus täiskasvanute nimed ja näod õigesti kokku viia umbes 30 protsendil juhtudel ehk puhtast juhusest sagedamini.

Teises katses näidati uuritavatele aga 9–10-aastaste laste protreesid, kus valida tuli samuti nelja võimaliku nimevariandi vahel. Nüüd valisid uuritavad õige nime vaid 23,6 protsendil juhtudest, mis jääb allapoole juhusliku tabamuse piiri.

Järgmises katses näidati uuritavatele samuti laste portreesid, kuid nüüd olid pilte digitaalselt töödeldud, nii et pildilolija nägi välja täiskasvanud. Taaskord ei arvanud uuritavad õiget nime juhuslikust pakkumisest edukamalt ära.

Leid viitab, et inimesed kipuvad küpsedes muutma oma välimust nii, et see sobiks nende nimega paremini kokku. Välised muutused võivad hõlmata nii inimese soengut, meiki, prille, erinevaid neete kui ka näoilmeid.

Ühiskonna mõju

Jätkukatses õpetas töörühm algoritmidele, kuidas töödelda suurt näopiltide andmestikku. Nagu inimuuritavad, jõudsid ka algoritmid järelduseni, et sama nime kandvad täiskasvanud näevad sarnasemad välja kui erinevate nimedega täiskasvanud. Samanimeliste laste kohta säärast seost ei ilmnenud.

Uuringu juhtivautori ja Reichmani Ülikooli turunduseksperdi Yonat Zwebneri sõnul näitas töö, et sotsiaalsed konstruktsioonid on tõepoolest olemas. Teisisõnu paistab see, millist väljanägemist ühiskond inimeselt n-ö eeldab, mõjutavat täiskasvanud inimeste tegelikku välimust.

Kui kuulus kirjanik George Orwell kirjutas kunagi, et "50-aastasena on kõik täpselt seda nägu, mida väärivad", võis tal uue uuringu autorite sõnul omal moel õigus olla. Zwebner oletab, et kui juba üksnes eesnimi saab inimese kujunemist mõjutada, siis võib soo ja etnilise päritolu mõju olla veelgi tugevam.

Laiemalt järeldab töörühm, et inimesele antud eesnimi on justkui ühiskondlik silt, mis võib mõjutada inimese välimust n-ö isetäituva ennustuse kaudu. Nad seletavad, et aastate möödudes võivad inimesed oma nimega seotud omadused ja ootused sisemiselt omaks võtta. Inimesed võivad sel juhul neid omadusi kas teadlikult või alateadlikult siduda oma identiteedi ja valikutega.

Uuringul on siiski omad piirangud. Näiteks olid kõik uuritavad, aga ka neile näidatud fotodel olevad inimesed Iisraeli päritolu. Samas põhines masinõppekatse USA andmebaasil, mis sisaldas üksnes valgenahaliste inimeste pilte. Teisisõnu pole päris selge, kas leiud kehtiksid kõigi etnilist ja kultuurilist päritolu rühmade seas. Järgmiseks huvitab töörühma, mis vanuses hakkab inimene väliselt sarnanema oma nimega seotud stereotüüpidega.

Uuring ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.