Kits tajub inimkõne emotsionaalset sisu
Inimeste ja koduloomade suhted on veelgi tihedamad ja mõlemapoolsemad kui me isegi aru saame. Nüüd näitavad kodukitsedega tehtud katsed, et kitsed mõistavad meid mõnikord üsnagi hästi.
Inglismaa ja Hongkongi teadlased eesotsas Marianne Masoniga Londonist Roehamptoni Ülikoolist ja Alan McElligottiga Hongkongi Linnaülikoolist kirjutavad ajakirjas Animal Behaviour, et kitsed suudavad tihtilugu taibata inimese hääles väljenduvat emotsiooni.
Teadlased mängisid kitsedele kõlarist ette inimhääli. Hääli oli kahesuguses emotsionaalses võtmes: rõõmsas ja vihases.
Kui salvestiste ettemäng algas, siis näitasid kitsed sündmuse vastu huvi või uudishimu üles sellega, et vaatasid mõneks hetkeks kõlari poole. Kui selgus, et rohkem midagi uut ei juhutunud, siis naasid kitsed oma kitsetoimetuste juurde tagasi.
Siis aga vahetus helisalvestiselt kõlavas inimhääles emotsionaalne toon: vihakõne asendus rõõmukõnega või vastupidi, rõõmukõne vihakõnega. Ja nüüd ilmneski tähtis tõsiasi: mõnedki kitsed, kuigi mitte päris kõik, pöörasid pea ja pilgu, see tähendab aga ka tähelepanu taas kõlarile.
Sellest järeldasid Mason, McElligott ja nende kaaslased, et kitsed tabasidki emotsionaalse tooni vahetumise inimhääles ära. Seda, kas need kitsed, kes muutusele nähtavat tähelepanu ei osutanud, olid vaimselt võimekuselt teistest nõrgemad või lihtsalt ükskõiksemad, teadlased ei tea.
Tegu on aga väidetavalt esimese teadusuuringuga maailmas, mis osutab, et kitsedel, vähemalt mõnedel neist, on võime inimese häälest emotsionaalset sisu välja lugeda. Varem on sama uuringu autorid välja selgitanud, et kitsed eelistavad inimese rõõmsat näoilmet vihasele näoilmele.
Inimene on kitsi pidanud arvatavasti umbes kümme tuhat aastat ja tundub, et selle aja jooksul on ka vastastikune mõistmine süvenenud. Seda hoolimata asjaolust, et inimesed ei pea kitsi enamjaolt nii väga seltsipakkujana nagu koeri või kasse, vaid pigem utilitaarsemal otstarbel, piimatoodangu pärast.
Uuringut toetas Hongkongi Linnaülikooli loomatervise ja -heaolu keskus ning sellega soovitigi kaasa aidata kodukitsede heaolu parema tagamise võimaluste leidmisele. Teadlased möönavad, et tööd on ses vallas teha vaja veelgi.
