Oletame näiteks, et meile tuleb vastu terve rida rõõmsa näoga inimesi. Kui nüüd nende järel tuleb vastu ka üks neutraalse näoilmega inimene, siis võib meile ta nägu ikkagi tunduda pigem pisut rõõmsapoolne.

Psühholoogiline nähtus, mida võib, kuid ei pruugi eesti keeles nimetada näiteks jadasõltuvuseks (inglise keeles series dependence), on seni teada olnud ainult inimestel.

Ent ei enam. Miina Lõoke Itaaliast Padova Ülikoolist ja ta kolleegid on nüüd tuvastanud jadasõltenähtuse ka koertel.

Nad treenisid kaheksat koera eristama kahte isesugust stiimulit: koerale näidati korraga kahte täpikogumit. Koera ülesanne oli valida neist see, kus täppe oli rohkem.

Kui ülesanne koertele selgeks sai, siis hakkasid teadlased ühe täpipildi ette, enne selle nähtavaks tulekut, näitama korraks veel üht lisapilti, kus täppe oli natuke rohkem või natuke vähem kui järgnenud niiöelda pärispildil.

Sellises olukorras läksid koerte valikud kas paremaks või halvemaks, olenevalt sellest, millist pilti niiöelda soojenduseks näidati.

Pilt, mida koerad esimesena nägid, mõjutas järgnenud pildi taju. Kui näiteks eelpildil oli täppe rohkem kui järelpildil, siis tundus, et koerad hindasid järelpildi täpihulka üle.

Nii selgus, et koera aju töötleb jadasõltuvuse puhul informatsiooni samamoodi nagu inimese aju: integreeris sujuvalt kaks stiimulit.

"On ka lihtsalt huvitav teada, kuidas koerad näevad," ütles Lõoke. "Võib arvata, et ka teised liigid võiksid neid asju tõenäoliselt selliselt näha."

Sedalaadi uuringud võivad Lõokese sõnul pakkuda rakenduslikku väärtust näiteks veterinaarmeditsiinis ja töökoerte treeningul.

"Koertega tehakse ka väga palju teadusuuringuid," lisas Lõoke. "Koer on inimese tajuprotsesside uurimisel üsna hea mudelorganism, sest ta on ainus liik, kes jagab inimesega pidevalt keskkonda."

Lõoke ja kaasautorid, kõik samuti Padova Ülikoolist, kirjutavad uurimistööst Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.