Taani ja Briti teadlased on välja selgitanud, et kui inimene on alaealisena sageli elukohta vahetanud, on tal täiskasvanuna märgatavalt suurem oht kannatada depressiooni all.

Clive Sabel Aarhusi Ülikoolist ja Plymouthi Ülikoolist analüüsis koos kolleegidega andmeid enam kui miljoni taanlase kohta, kes on sündinud aastail 1981 kuni 2001. Neid andmeid oli seejuures nii inimeste elupaiga ja selle muutuste kui ka vaimutervise kohta.

Andmeist paistis, et sest suurest inimrühmast vähemalt 35 tuhandel on täisikka jõudnult diagnoositud depressiooni. Analüüs tõi tõdemuse, et depressioon on tabanud suurema tõenäosusega just neid, kes on nooremas eas korra või rohkemgi kolinud.

Sabel ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas JAMA Psychiatry, et neil, kes on 10 kuni 15 aasta vanuses ühe korra kolinud, on depressiooni diagnoosi saamise tõenäosus olnud tervelt 41 protsenti kõrgem, kui neil, kes ses õrnas eas on saanud elada pidevalt ühes ja samas kodus.

Kaks või enam kolimist ses vanusevahemikus tõstab depressioonidiagnoosi tõenäosust juba 61 protsenti. Selline efekt on juba tugevam kui see, mis tuleneb üles kasvamisest keskmisest madalama sissetulekuga elanikega paikkonnas.

Uuringu autorid soovitavad nüüd rahva vaimutervise parandamise huvides mõelda ühiskonna tasemel põhjalikult järele, kuidas tagada, et võimalikult paljud lapsed kasvaksid üles asukoha mõttes stabiilses elukeskkonnas.

Lapsepõlv ja noorusiga on aeg, mil inimene loob ja tugevdab tähtsaid suhtlusvõrgustikke, olgu siis koolis, trennis või huviringis. Kui ses võrguloomes esineb katkestusi, võib lapse loomulik sotsiaalne areng kulgeda vaevalisemalt.

Paraku on mõned lapsevanemad ametielu iseärasuste tõttu ka lausa sunnitud sageli elukohta vahetama.

Üleilmne statistika osutab, et ühe või teise vaimse tervise häda käes kannatab tervelt 13 protsenti inimkonnast. Iga võimalus seda suhtarvu kahandada on kahtlemata väärt tähelepanu.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.