Sõpradeta suvitav teismeline võib jääda vaimse tervisega kimpu
Ehkki suvevaheaeg tõotab puhkuseidülli ja võimalust kaua magada, võib osal teismelistest sel ajalgi ette tulla vaimse tervise muresid. Esimene ohumärk on siin noore inimese üksindus, ütleb Peaasi.ee juht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
Suvisel ajal pöörduvad inimesed Oidermaa sõnul pssühholoogi juurde tavapärasest vähem. "Meeleolu tõuseb, justkui on rohkem vabadust noortel ja lastel, survet ja pinget pole peal nii palju," kirjeldas ta saates "Terevisioon".
Siiski võib kõigi ümberkondsete mõnus suvine olemine valada vaimse tervisega mures noore jaoks üksnes õli tulle. "Võrdlus teistega ja nende olukorraga võib muuta [noore] seisundi veel keerulisemaks ja raskemaks: kõik on justkui parem, aga mul on ikka kehva. Nii et osadel noortel võib enesetunne kehvemaks minna tõesti," arutles Oidermaa.
Suurim ohumärk lapse vaimse tervise murest on psühholoogi sõnul see, kui noor inimene jääb üksinda. "Kõige tähtsam on ju teismelistele see, et nad leiaksid oma identiteedi: kuhu nad kuuluvad, kellega koos nad tahaksid teha asju, mis neil tuleb hästi välja ja mis meeldib üldse," osutas ta.
Kõige paremini leiab noor inimene endas selgust omaealiste seltskonnas. Teisisõnu ei ole tingimata õhumärk, kui teismeline ei taha suhelda vanemate või vanavanematega. Kui noor lõpetab aga suhtlemise oma sõpradega, on see Oidermaa sõnul murekoht.
Teiseks soovitab ta lapsevanemal tähele panna lapse unerütmi. "Kui minnakse magama kell neli-viis hommikul ja magatakse terve päev. Või kui magatakse päris vähe, ja on näha, et noor inimene on väsinud ka päeval," nimetas Oidermaa muremärke. Viimaks võivad vaimse tervise probleemist kõnelda ka teismelise muutunud toitumisharjumused.
Ehkki just teismeeas võib noor vanemate ees n-ö lukku minna, on lapse ja vanema suhtlus psühholoogi sõnul väga oluline. "Selleks ikkagi peab aega tekitama: kui midagi koos tehakse näiteks mõnusat. Või kui on mingid traditsioonilised rutiinsed tegevused, kus aega koos veedetakse ja on ruumi rääkimiseks," soovitas ta. Seejuures võiks vanem midagi ka enda elust rääkida, et vestlus oleks päriselt vestlus.
Huvitatud teismelistele ja nende vanematele pakub MTÜ Peaasjad vaimse tervise esmaabi. "Sügisel on tulemas hulk koolitusi ja sinna saab registreerida kas iseseisvalt või näiteks oma lapse klassi lapsevanematega terve kambaga," kirjeldas Oidermaa. Niisamuti leiab teema kohta infot kodulehelt peaasi.ee.
Toimetaja: Airika Harrik
Allikas: "Terevisioon". Küsis: Katrin Viirpalu.