Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis kaitstud magistritöös uuris Minna Sild, missugune on Peahea nõustamise mõju noorte vaimsele tervisele. "Noorte vaimse tervise tulemused paranesid Peahea lühisekkumise järel oluliselt. Kõige rohkem paranesid tulemused neil, kel nõustamisele pöördumisel oli iseenda hinnangul nii ärevusele kui ka depressioonile viitavaid tunnuseid," selgitas Sild.

Noored vajavad lihtsalt ligipääsetavaid teenuseid

Maailma Terviseorganisatsioonil (WHO) on noorte vaimse tervise probleemide ennetuse ja varase sekkumise juures mitu peaeesmärki. Eksperdid peavad oluliseks emotsioonide reguleerimise oskuste õppimist, turvalisema valimist alternatiiviks riskikäitumiste asemel turvalisemate valikute eelistamist, oskuste õpet keerulistes olukordades toimetulekuks ja sotsiaalsete suhete toetamist. Seda kõike on WHO järgi oluline teha noortele ligipääsetaval moel. 

Minna Silla sõnul on noorte vaimse tervise toetamisest saanud rahvusvaheliselt oluline valdkond, kus keskendutakse ennetusele, varajasele sekkumisele ja olemasolevate probleemide ravile. "Siiski on noorte vajadused suures osas rahuldamata ja ligipääs tõenduspõhistele teenustele on piiratud. Seetõttu vajab see valdkond pidevat arendust nii teenuste pakkumise kui ka nende mõju uurimise osas," selgitas Sild.

Peahea nõustamisteenus on Eestis uut liiki, varajast sekkumist võimaldav väheintensiivne psühholoogilise abi teenus. Sekkumise aluseks oleva kontseptsiooni töötas 2012. aastal välja Austraalias noorte vaimse tervise organisatsioon Orygen. Selle loomisesse kaasati lisaks spetsialistidele noori endid.

Nõustamise muudavad noortele ligipääsetavamaks mitu tegurit. Esiteks võib toimuda nõustamine soovi korral ka veebi vahendusel, teiseks on nõustamine tasuta ega vaja suunamist või saatekirja. Samuti on nõustamisele lühike ootejärjekord ja seda korraldavad spetsiaalse väljaõppe saanud nõustajad.

Peahea lühisekkumine on Eestis kasutusel olnud alates 2023. aasta algusest ning selle mõju pole Eesti tingimustes varem uuritud. Lühisekkumise aluseks olevat Austraalia päritolu BIYMH-na tuntud sekkumist on samuti vähe uuritud ning tehtud pole ühtegi juhuslikustatud kliinilist uuringut. Silla magistritöö oli osa esimesest Peahea lühisekkumise mõju-uuringust Eesti noorte vaimsele tervisele.

"Kuna tegemist on uue teenusega, siis on oluline uurida selle tõhusust, et oleks võimalik pärast katsetusperioodi andmepõhiselt otsustada, kas teenus omab soovitud positiivset mõju noorte vaimsele tervisele, et seda jätkuvalt riiklikult rahastada ja pakkumist laiendada," selgitas Sild uurimisteema olulisust. 

Peahea nõustamine sobib ka noortele, kellel on mitu tõsist probleemi

"Tulemused näitavad, et need noored, kes pöördusid nõustamisele iseenda hinnangul nii depressiooni kui ka ärevuse tunnustega, tegid läbi suurima muutuse skoori ehk nende vaimse tervise küsimustike tulemused paranesid kõige rohkem. See viitab asjaolule, et Peahea sekkumine võib sobida ka neile noortele, kellel on korraga mitu erinevat tõsisemat probleemi, näiteks depressiooni ja ärevuse tunnused samaaegselt," rääkis Minna Sild.

Tema uurimuse tulemused näitasid sedagi, et ärevusega seotud valdkondades, nagu üldistunud ärevus ja sotsiaalfoobia, jäi positiivne mõju püsima ka teisel mõõtmisel. Samas depressiooni ja une valdkondades see mõju kadus. "See sarnaneb varasemate uuringute tulemustega, kus psühholoogilise teraapia mõju on suurem ärevusega seotud probleemide ja väiksem depressiooniga seotud probleemide puhul," selgitas Sild.

Uuring näitas ka, et emotsionaalse enesetunde käitumise küsimustiku skooride muutuste ulatus ei sõltunud näiteks soost, vanusest ja teistest sarnastest teguritest. See tähendab, et noortel paranesid tulemused sarnaselt. Ainus, mis mõjutas tulemuse muutust, oli põhjus, miks noor algselt abi otsis ja nõustamisele registreerus. 

Silla sõnul tuleks tulevikus Peahea nõustamise uurimisel parandada andmekogumise ja uuringu protokollide rangust. Samuti võiks tema hinnangul suurendada valimit ning kaasata kontrollgrupp ja võimalusel juhuslikustada osalejaid. "Randomiseeritud kontrollitud uuringu läbiviimine tähendaks samas teatud hulga noorte jaoks teenuse pakkumise edasilükkamist, mille kasusid ja kahjusid tuleb hinnata," lisas Sild.