Hobused mängisid esimesest 13. sajandini Läänemere idakalda kultuurides olulist rolli. Ehkki seda kinnitavaid kirjalikke andmeid pole, on arheoloogilised väljakaevamised toonud päevavalgele erinevaid ratsustamisega seostatavaid esemeid. Teada on ka tõik, et baltlaste eliit jõi märapiima. Nüüd kinnitab värske uuring, et hobuseid kasutati lisaks ohvriloomadena, vahendab Livescience. 

Eelmisel nädalal ajakirjas Science Advances avaldatud uuringus kirjeldasid teadlased üksikasjalikult 80 ohverdatud hobuse biomolekulaaranalüüsi. Hobuste leiukohad asuvad üheksas eri punktis Ida-Balti piirkonnas tänapäeva Poolas, Leedus ja Venemaa Kaliningradi oblastis. Kui varem arvasid teadlased, et ohvrite toomiseks tapeti vaid täkke, näitavad värsked tulemused, et sama saatus võis oodata ka märasid. 

Teadlaste sõnul oletasid varem mõned Baltimaade arheoloogid, et avalikeks ohverdusteks kasutati täkke sihilikult. Näiteks võidi hobuseid ülikute ja sõdalaste matuste tarvis elusalt matta, nülgida, neilt pea maha võtta või nende kerelt jäsemeid otsast rebida. Selle kontrollimiseks analüüsis töörühm hobuste DNA-d ja leidis, et umbes 66 protsenti ohverdustest olid täkud ja 34 protsenti märad. 

Kuigi baltlaste territooriumil olid hobused levinud, polnud teadlastel andmeid selle kohta, kas hobused olid kohalikku päritolu või mujalt sisse toodud. Lünga täitmiseks tegid teadlased uuringu raames ka hobuste hambaemaili strontsiumi isotoopanalüüsi. Nad leidsid, et 80 loomast oli võõrast päritolu kolm. Hambakroonides sisalduv strontsium pärineb hobuste poolt varases eas tarbitud toidust. Mõõtes kahe strontsiumiteisedni suhet ühe hambas või eri ajal kasvanud hammastes, said teadlased kindlaks teha, kus loom üles kasvas ja näha, kas või kuhu ta kasvuperioodil oma sünnipaigast liikus.

"Tulemused kinnitavad, et kõik hobused polnud pärit Balti hõimude territooriumilt. Kõige tõenäolisemalt sündisid võõrast päritolu hobused Fennoskandias, täpsemalt Ida- ja Kesk-Rootsis või Lõuna-Soomes," kirjutasid teadlased. 

Kõik kolm hobust elasid radiosüsiniku meetodi põhjal 11.–13. sajandil. Ajal, mil kaubandusvõrgustikud üle Läänemere, eriti Rootsiga, olid juba välja kujunenud. See oli ka periood, mil ametlikult 1164. aasta ristiusku pöördunud Rootsi kuningriigis esines veel paganlikku vastupanu. 

Asjaolu, et Kaliningradis maeti üks võõrast päritolu hobune koos Skandinaavia mõjutustega esemega – kaaluga, mis oli ilmselt seotud kaubavahetusega – võib teadlaste hinnangul viidata tõigale, et hobuse baltlasest omanik oli paganlik kaupmees. Samas on nende hinnangul võimalik seegi, et imporditud hobused saabusid Balti aladele koos oma skandinaavia omanikega, kes maeti balti stiilis. 

"Mõlemal juhul tõestavad meie tulemused, et hobused ületasid Läänemerd laevadel. Seda pole varem arheoloogiliselt tuvastatud," sõnasid teadlased. 

Flint Dibble'i, Suurbritannia Cardiffi ülikooli loomaarheoloogi hinnangul on värske uurimus ühteaaegu nii uuenduslik kui ka mõjus, tuues selgust sellesse, kuidas saab teaduslikke meetodeid rakendada iidsete loomapopulatsioonide uurimiseks. 

Uuringu juhtivautori Katherine Frenchi sõnul plaanib ta sama teema uurimisega jätkata: "Praegu töötan eraldi projektiga, milles uurin laevatehnoloogiaid, et teha kindlaks, kuidas ja kui palju hobuseid võidi viikingiaegsetel kaubalaevadel transportida.".