Mida peate oma senise elu kõige nauditavamateks hetkedeks ja kui palju kattuvad need põhjustega, mille poolest tunneb teid avalikkus?

Usun, et küsimusega peetakse silmas professionaalse elu kõige nauditavamaid hetki. Peab tunnistama, et kuna olen pigem eksperimentaator kui teoreetik, pärinevad kõige nauditavamad hetked laborist ja välitöödelt. See tunne, kui taipad, et keeruline katse on õnnestunud ja seda eriti tänu enda pingutusele, on väga premeeriv ja innustav.

Kui andmeid analüüsides selgub veel ka, et katsega on leitud midagi uut, mis aitab maailma paremini mõista ja mis on hüveks meile kõigile, on tunne veelgi parem. Näited sellistest avastustes võiksid olla uue ühendite rühma olulisuse avastamine atmosfääris, pilvetekke protsessi avastamine Himaalaja kõrgmäestikus, inimtekkelise reostuse roll Arktika atmosfäärikeemias või atmosfääri oksüdatsioonireaktsioonide detailne analüüs ja mõõtmine CERNi CLOUD eksperimendis. 

Need teadussaavutused vaevalt minu tuntust avalikkuses on mõjutanud, küll aga nende avastuste tegemiseks vajalik taust, nagu aerosoolifüüsika, aerosoolide leviku ja mõõtetehnikate tundmine, mis võimaldas näha COVID levikuga seotud väärarusaama ühiskonnas. Ma tundsin tugevat missioonitunnet viiruse leviku põhjustest rääkimisel ja panustamisel hingamismaskide kvaliteediuuringutesse. Seega võib öelda, et minu teadlase karjääri nauditavamad hetked ja tuntus avalikkuses on seotud kaudselt minu oskusteabe rakendamise võimalustega.  

Millised on Teie jaoks kogu inimkonna ees seisvad suurimad väljakutsed, mis lahtimõtestamist ja lahendamist ootavad?

Uurime kliimamuutusega seotud protsesse atmosfääris, et mõista inimtegevuse mõju kliimale molekulaarsel- ehk protsessi tasandil. Kliimauuringud on aga väga lai termin, mis hõlmab kliimamuutusega seotud protsesside uurimist atmosfääris, kliimamuutuse tagajärgede ja mõjude uurimist biosfääris ning muutunud kliimaga kohanemisega seotud tegevuste uurimist ühiskonnas. 

Kõik need tegevused on seotud ja täiendavad üksteist, aga puudu on tugev kompetentsikeskus, mis tagaks erinevate huvigruppide koostöö ja infovahetuse. Kitsamalt atmosfääri seireuuringute valdkonnas on Eestile kõige suuremaks väljakutseks korraldada kõrge lahutusvõime ja kvaliteediga pikaajalisi atmosfääri mõõtmisi. Probleemiks on projektipõhine rahastusmudel, kus ajaaken on viis aastat. Samas kliimauuringuteks on vaja väga pikki aegridasid. Rahvusvaheliste teadustaristute konsortsiumitega liitumiseks on vaja riigipoolset toetust ja nõusolekut. Lisaks on püsimõõtmiste töös hoidmiseks vaja koolitatud noori teadlasi. Eesti teaduse peamised väljakutsed on korraldada jätkuv rahastus, olla kohal rahvusvahelises teaduses ja tagada kohalik teadlaste järelkasv.

Kuidas aitab just Teie valdkonna ekspertiis üleilmseid väljakutseid adresseerida? 

Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles tabavalt: "Teaduste Akadeemia ja akadeemikute roll ühiskonnas on sarnane looduskaitsega. Katsume ära hoida katastroofi ja kõige suuremate vigade tegemist." Näen akadeemikute rolli pigem nõuandvana kui suunavana. Oma eriala kogenud ekspertidena peaksid akadeemikud olema kaasatud tõlkidena teadusmaailma ja ühiskonna vahel.

Millisena näete Te akadeemikute rolli käesoleva sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus?

Akadeemiku tiitel tiitlina kõlab ju uhkelt ja tõstab kindlasti enesehinnangut. Ma väga täpselt ette ei kujuta, millise muutuse tiitel minu ellu tooks. Kaldun pigem arvama, et endist laadi elu jätkub, aga lisandub suhtluskanal ühiskonnale oluliste teemade ja minu oskusteabega seotud küsimuste edastamiseks. Miks mitte ka uusi koostöövõimalusi. 

Kokku esitati globaalmuutuste akadeemiku kohale kaheksa kandidaati. Uus akadeemik valitakse 17. aprillil akadeemia üldkogu istungil. Akadeemikuks valimiseks on tarvis saada kaks kolmandikku üldkogul osalevate akadeemikute häältest.