Kahjuks ei leidnud Ülo Mander aega Novaatori küsimustele vastata. Selle asemel lisame mõned väljavõtted tema esildisest. 

Ülo Manderi peamised uurimisvaldkonnad on olnud seotud maastiku mitmekesisuse jaaineringluse analüüsiga, samuti ökoloogiliste tehnoloogiate rakendamisega heitveepuhastusesning põllumajandusmaastike aineringe (sh kasvuhoonegaaside voogude) reguleerimisel tehismärgalade ning veekogude kaitsevööndite abil.

Manderi töörühma viimase aja uuringud hõlmavad erinevate märgalaökosüsteemide lämmastiku, fosfori ja süsiniku aineringete olemuslikumaid küsimusi, eeskätt erinevaid protsesse reguleerivate mehhanismide uuringuid, kasutades selleks kõige kaasaegsemaid uurimismeetodeid ning kogudes andmeid globaalses ulatuses.

Tema viimase kümnendi teadusuuringud katavad märgala- ning metsaökosüsteeme globaalses ulatuses. 2023. aastal pälvis ta Euroopa Teadunõukogu (ERC) juhtiva tippteadlase grandi soode lämmastiku- ja süsinikuringe ning kasvuhoonegaaside uurimiseks.

Manderi kandidatuuri motiveeritud põhjendusest leiame, et professor on pühendanud kogu oma senise teadlaskarjääri maastike ainevoogude ja laiemalt maastike ökoloogia uurimisele ning selle parendamiseks sobilike ökotehnoloogiliste võtete arendamisele. Maastike aineringed väljendavad kompleksselt keskkonnas toimuvaid muutusi ning annavad seega unikaalse võimaluse meid ümbritsevas keskkonnas toimuvate protsesside tundmaõppimiseks ja jätkusuutlikuks arendamiseks.

Lisaks on Mander hinnatud ja viljakas õppejõud teadlaskonna järelkasvu kasvatamisel bakalaureuseõppest doktorikraadini. Ta on loonud ökotehnoloogia-alase koolkonna, mille tegevust on tunnustatud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. 

Soovijatel on võimalik tutvuda Manderi mõtetega soode taastamise teemal hiljuti Novaatoris ilmunud artikli varal. 

Kokku esitati globaalmuutuste akadeemiku kohale kaheksa kandidaati. Uus akadeemik valitakse 17. aprillil akadeemia üldkogu istungil. Akadeemikuks valimiseks on tarvis saada kaks kolmandikku üldkogul osalevate akadeemikute häältest.