Mida peate oma senise elu kõige nauditavamateks hetkedeks ja kui palju kattuvad need põhjustega, mille poolest tunneb teid avalikkus?

Minu kõige nauditavamateks hetkedeks on olnud sportimine ja matkamine looduses. Teen seda üsna tihti ja nii oma perega, oma sõpradega kui ka vahel üksi sportimas käies. Kui on talv siis pigem suusatamas, kui kevad siis rattaga sõitmas, jooksmas või metsas kõndimas. Arvan, et see võtab väga hästi kokku väärtused, mille eest ma väljas olen ehk keskkonna kaitsmise ja rahvatervise edendamise. Kui meil ei ole enam sellist keskkonda, on meie lastel oluliselt väiksemad võimalused elada samavõrd rikastavat elu.

Need on ka teemad, milles mind avalikkus kõige enam tunneb. Minu teadustöö on olnud seotud keskkonnategurite tervisemõju väljaselgitamisega eeskätt õhusaaste ja kliimamuutuste teemadel sh äärmuslike ilmaolude mõjud. Minu jaoks on olnud äärmiselt oluline meie saadud teadmiste viimine nii inimeste kui ka poliitikakujundajateni. Nii keskkonna- ku kai tervisevalikuid teevad inimesed ju ise. Näiteks me otsustame ise, kuidas me igapäevaselt liigume: kas sõidame linnas autoga, valime ühistranspordi või käime jala või sõidame rattaga. 

Samas loomulikult on oluline keskkond, mille vormivad poliitikakujundajad ehk kas me prioriseerime rohetehnoloogiad või traditsioonilised majandussuunad. Aastatega on mul kujunenud väga hea koostöö kliimaministeeriumi, sotsiaalministeeriumi kui ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga. Paraku ei oska otsustajad päris tihti teadlaste poole pöörduda ning teadlased anda neile teadmisi harjumuspärases keeles.

Millised on Teie jaoks kogu inimkonna ees seisvad suurimad väljakutsed, mis lahtimõtestamist ja lahendamist ootavad?

Kindlasti on selle sajandi üks suuremaid väljakutseid kliimamuutused. Õhutemperatuuri tõus ja äärmuslike ilmaolude sagenemine puudutavad pea igaüht. Siia alla kuuluvad näiteks kuumalained, tugev tuul, tugev vihmasadu, rahe, jäide ja kõrge veetase. Kliimamudelite alusel võime oodata kuumalaineid, mil suremus eakate hulgas suureneb pea poole võrra,  kaks kuni kolm korda sagedamini kui praegu. 

Viimaste aastate tormides ja raheepisoodides on saanud inimesed vigastada ka Eestis, meil on tekkinud pikaajalised elektrikatkestused ning jäävihm on muutnud teed jalakäijatele eluohtlikuks. Väga raske on neid muutuseid tagasi pöörata, ent on võimalus nende muutustega paremini kohaneda. Siia alla kuuluvad paremad hoiatussüsteemid, ilmaolude kindlam taristu ning ka lihtsad vahendid, nagu jäänaelad jäitepäevadel õues liikumiseks.

Teine suurem küsimus on kestlikkus ehk jätkusuutlikkus. ÜRO seadis 2015. aastal 17 kestliku arengu eesmärki, millele lisas Eesti kaheksateistkümnenda – kultuuri. Need on äärmiselt olulised pidepunktid, millest Eesti rahva ja keskkonna säilitamiseks peaksime kinni pidama. Peame arvestama, et ressursside ammendumine, ökosüsteemide halvenemine ja ülemäärane tarbimine nõuavad kestlikumaid eluviise ja majandusmudeleid. Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuses mõtleme me nende teemade peale.

Kolmas suurem väljakutse on toiduohutus- ja julgeolek. Endiselt mitmel pool kiiresti kasvav rahvastik ja kliimamuutused suurendavad toiduga varustamise väljakutseid ning nõuavad paremat toiduohutuse tagamist. Riskipiirkonnaks on siin Aafrika, kus sajandi lõpuks võiks paikneda 38 protsenti maailma rahvastikust praeguse 18 protsendi asemel. Üle-eelmisel aastal lõime ENBEL projektis CHANCE võrgustiku, et kliimamuutuste ja tervise väljakutsele Aafrikas enam tähelepanu pöörata.

Viimasena tahaksin välja tuua terviseriskid laiemalt. Nagu COVID-19 pandeemia näitas, võivad tervisekriisid levida väga kiiresti ja avaldada ulatuslikku mõju ühiskonnale. Kuigi COVID-i puhul oli tegemist erakordse kriisiga, on väiksemaid pandeemiaid toimunud igal kümnendil. Globaalmuutustega oodatakse nende sagenemist ehk keskmiselt pea iga viie aasta tagant. Ning põhjuseks ei ole mitte ainult kliimamuutused, vaid ka keskkonna halvenemine laiemalt ning globaalsed liikumismustrid, mis toetavad haiguste kiiret levikut.

Kõigi nende väljakutsetega tegelemine nõuab teaduspõhist lähenemist probleemide avastamise, innovatsiooni lahenduste väljatöötamisel ning poliitilist tahet nende rakendamisel.

Kuidas aitab just Teie valdkonna ekspertiis üleilmseid väljakutseid adresseerida? 

Tervis on teema, mis inimesi kõnetab. Kui me räägime globaalsetest mõjudest keskkonnale laiemalt, võib see jääda mõnele kaugeks, ent sellel kõigel on otsene mõju meie enda tervisele. Meie uurimistöö on aidanud tuvastada keskkonna- ja terviseohtusid ning nende potentsiaalseid mõjusid inimestele ja ökosüsteemidele. Näiteks muudeti meie 2015. aasta kuumalainete tervisemõjude uuringu järgselt hoiatussüsteeme. Mõned aastad hiljem lõi Londoni Ülikooli Hügieeni ja Troopilise Meditsiini Kool "Multi-Country Multi-City" võrgustiku, kuhu on kogunenud nüüdseks andmed suremuse, meteoroloogiliste näitajate ning õhukvaliteedi kohta kokku 1150 piirkonnast 53 riigis. 

Selle globaalse initsiatiivi raames tehtud analüüsid on selgelt näidanud äärmuslike ilmaolude ja halva õhukvaliteedi, (mis võib tuleneda ka metsatulekahjudest), suurt mõju rahvatervisele. Oluline on siin märkida, et kliimamuutused ei ole tuleviku teema, nad on juba toimunud ning me juba näeme suurenenud tervisemõju üle maailma.

Ent nagu oli eelnevalt juttu, on nende mõjudega võimalik kohaneda. Kui 2003. aasta kuumalainel olid Kesk-Euroopas äärmiselt fataalsed mõjud, siis järgnevatel aastatel esinenud kuumalainete ajal on tervisemõjud jäänud oluliselt tagasihoidlikumaks. Kui ekspertide soovituste ja juhiste alusel töötada välja ennetus- ja kohanemismeetmed, on võimalik oluliselt vähendada keskkonnast tulenevaid terviseriske. See on äärmiselt oluline sõnum ühiskonnale, et vähendada noorte hulgas järjest enam esile tõusvat kliimaärevust ning sellest tuleneda võivaid vaimse tervise probleeme. 

Millisena näete Te akadeemikute rolli käesoleva sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus?

Nii nagu on probleemid muutunud mitmekihilisemaks, on ka võimalikud lahendused. Nendeni jõudmine nõuab järjest komplekssemat ja eri valdkondi koondavat interdistsiplinaarset lähenemist. Globaalmuutused on praeguse teadmise alusel kõige keerulisem probleem, millega me sel sajandil kokku puutume.

Akadeemik peaks ühelt poolt olema tippteadlane, kes teeb maailmatasemel uurimistööd oma valdkonnas. Teiselt poolt aga asjatundja ja autoriteet, kes aitab mõtestada ning pakub teaduspõhiseid lahendusi keerukatele probleemidele. Väga paljude jaoks on rohepööre, roheline kokkulepe, kliimaneutraalsus, õiglane üleminek, kestlik areng jne võõrsõnad, mille tähendust nad ei adu ja mis veelgi tähtsam, nende vajalikkust oluliseks ei pea. Ilmselgelt põrkuvad nende protsesside puhul erinevad huvid. Üks Teaduste Akadeemia olulistest rollidest võiks olla eri valdkondades teadusest (mitte arvamusest), johtuva diskussiooni käigus hoidmine. 

Ma arvan, et akadeemikud peaksid olema argielus nähtavad, sest teadust teeme ikkagi ühiskonna jaoks. Kuigi Teaduste Akadeemia Facebooki lehel on üle nelja tuhande jälgija, võiks see arv olla oluliselt suurem. See on oluline kanal, et viia info paljude inimesteni. Oluline on ka akadeemikute osalemine avalikes aruteludes, et aidata kujundada ühiskondlikku arvamust oluliste teemade osas.

Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine Teile isiklikult ja kuidas see Teie elu muudaks?

Akadeemiku tiitli saamine oleks minu jaoks suur au ning tunnustus minu panuse eest globaalmuutuste alase teadustöö arendamisel. See süvendaks veelgi minu pühendumist keskkonna ja tervise vaheliste seoste uurimisele ja teadmiste levitamisele. Akadeemikuna avaneks mulle võimalus olla veelgi aktiivsem ning võtta vastu olulisemaid rolle teaduspõhises ühiskonnas.

Samas tähendaks akadeemiku tiitli saamine suuremat vastutust teadmiste levitamisel ja ühiskondlikul arutelul osalemisel. See pakuks mulle võimalusi panustada veelgi olulisemalt ühiskonda ja teadusesse, anda sisendit otsustusprotsessidesse ning olla eeskujuks noorematele teadlastele.

Kokku esitati globaalmuutuste akadeemiku kohale kaheksa kandidaati. Uus akadeemik valitakse 17. aprillil akadeemia üldkogu istungil. Akadeemikuks valimiseks on tarvis saada kaks kolmandikku üldkogul osalevate akadeemikute häältest.