Zilmeri sõnul väärib muna kui toiduaine igati pidupäeval esiletõstmist. "Muna on tõepoolest toidukraami tipus," märkis ta Vikerraadio saates "Huvitaja". Nimelt on muna 17 elutähtsa toitaine allikas ehk sisaldab neid 100 grammi kohta üle 15 protsendi. "Kui võtta 26 põhitoitainet: valgud, süsivesikud, rasvad, vitamiinid ja mineraalained, mida on kindlasti vaja saada, siis munas ületavad 17 neist püstitatud nõude," täpsustas Zilmer.

Muna teeb väärtuslikuks seegi, et selle toormest toiduks muutmise protsessi jalajälg on võrreldes paljude teiste toiduainetega väike. "Mõnda asja tuleb keeta paar tundi või rohkemgi. See tähendab, et sinna läheb näiteks kulutusi kasvuhoonegaasidele juurde. Kui võtate muna ja keedate seda kolm minutit, siis ongi kõik. Teil on suurepärane toiduaine valmis," kirjeldas meditsiinibiokeemik.

Neli muna nädalas

Kui inimene tahab kõike munas sisalduvat omastada, piisab päevas 100 grammist, mis teeb veidi alla kahe kanamuna. "See ei tähenda kindlasti, et peab [päevas] kaks muna sööma, [...] aga muna panustab väga tugevalt. Ta juba katab mitmete toitainetega väga suure osa ära," ütles Mihkel Zilmer. Kui inimene muna-kahe kõrval veel midagi sööb, ongi päevane toitainete koguvajadus käes.

"Kui te tõesti otsustate süüa [ühe päeva jooksul] kaks muna, siis sellest ei sugene kõige vähematki probleemi. Muna ei tekita teile mitte ühtegi probleemi, millest saaks rääkida kui terviseprobleemist," lisas Zilmer veel. Nädala jooksul võiks tema sõnul süüa aga umbes neli muna. Sel juhul saab inimene munast kõik kasuliku kätte.

Ehkki kanamuna tarvitamise kohta ilmub palju vastuolulisi soovitusi, on munakollase kolesteroolitaset kergitav mõju teadlase sõnul müüt. "Munakollases tõepoolest on suhteliselt rohkem kolesterooli, aga meie organism ei ole rumal. Kui me saame natuke rohkem kolesterooli, siis organism laseb imendumisprotsendi alla," selgitas ta. Omal ajal munade kolesteroolitaset kergitavale mõjule osutanud Ameerika Südameliit on tema sõnul nüüdseks samuti selle väite vääraks kuulutanud.

Elutähtsa 17 toitaine kõrval sisaldab munakollane Zilmeri sõnul muudki kasulikku. Näiteks on munast abi ekraani vaatamisest väsivatele silmadele. "On kaks huvitavat pigmenti: luteiin ja kseaksantiin. Neid saab ka mujalt, näiteks mustikast, aga munas on nad toredas vahekorras olemas," osutas teadlane.

Nende pigmentide olemasolu inimsilmas otsustab, kas inimsilm suudab väljast tuleva valgusimpulsi vastu võtta. "Kui teil on lapsed või lapselapsed, kes tahavad usinasti arvutis mängida, [...] on minu selge soovitus öelda: "Kui täna oled mänginud mõnda aega, siis pead kindlasti ühe kanamuna ära sööma"," märkis Zilmer.

Vahel eraldavad inimesed kolesterooli peljates munakollase ja söövad üksnes munavalget. Eraldamine on Zilmeri sõnul mõistlik juhul, kui inimene tegeleb tugevalt spordiga. "Kui tahate saada väga kõrge kvaliteediga valkude preparaati, ärge minge seda poest ostma, vaid pange tähele: parimad valgupreparaadid on kas vadakuvalgu- või munavalgu põhised," märkis ta. Ehkki tavaliselt hilisõhtul midagi süüa ei soovitata, sobib küpseks töödeldud valgurikas munavalge Zilmeri sõnul suurepäraselt ka õhtuseks vahepalaks.

Kuigi vahel öeldakse, et vutimuna sisaldab kanamunaga võrreldes vähem kolesterooli, ei pea seegi meditsiinibiokeemiku sõnul paika. Pigem sisaldab vutimuna seda 100 grammi kohta isegi pisut enam: küsimus on lihtsalt muna enese suuruses. "Kasutegurina on kõik munad võrdsed. Mõnes on mõnda ainet natuke rohkem, aga see ei tähenda, et mõne linnu muna on oluliselt parem," selgitas Zilmer.