X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Teaduste akadeemia sai juurde kolm uut akadeemikut

Maarja Grossberg-Kuusk (vasakul), Pärt Peterson ja Mare Kõiva.
Maarja Grossberg-Kuusk (vasakul), Pärt Peterson ja Mare Kõiva. Autor/allikas: Maris Krünvald ja Andres Tennus

Eesti teaduste akadeemia üldkogu istungil valiti biomeditsiini akadeemikuks Pärt Peterson, etnoloogia ja folkloristika akadeemikuks Mare Kõiva ning tehnikateaduste akadeemikuks Maarja Grossberg-Kuusk. Lisaks valiti akadeemia välisliikmeks Markku Kulmala.

Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Petersoni teadustöö peaeesmärk on mõista, kuidas immuunsüsteem tagab tolerantsuse enda organismi vastu, suutes samas võidelda haigustekitavate patogeenidega. Viimastel aastatel on tema juhitud töörühm uurinud vananemisega seotud muutusi immuunsüsteemis ning alates 2020. aastast avaldanud mitmeid teadustöid SARS-CoV-2 ja Covid-19 teemadel.

Peterson rõhutas, et akadeemiku suhestumine ühiskonnaga ei erine olemuslikult mistahes teadlase rollist ühiskonnas. Samas on akadeemiku sõnadel rohkem kaalu. "Nii akadeemiku kui ka tavateadlase ülesanne on pakkuda oma arvamust ja sisendit poliitiliste otsuste tegemiseks, kuid teadlane ei peaks olema poliitiliste otsuste nõudja; see ülesanne ja vastutus peab jääma poliitikutele," viitas Peterson. Professor lubas lisaks noorte teadlaste juurdekasvule võtta oma südameasjaks eetiliste ja andmekaitsliste küsimustega tegelemisega.

Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteaduri ja folkloristika osakonna juhataja Mare Kõiva on pikka aega tegelenud eesti rahvausundi, mütoloogia ja nüüdisfolkloori uurimisega. Ta on analüüsinud ja tutvustanud muu hulgas näiteks eesti rahvausundit, nõidussõnu, rahvaarstide fenomeni, rahvaastronoomiat, internetipärimust ja eestlaste etnilisi stereotüüpe. Lisaks on tema uurimisfookuses väljarändajate pärimuse ajalooliskultuurilised erijooned, folkloori multimeedialisus tänapäeval, mitmed usundilise traditsiooni ilmingud ning pühakohtadega seotud uskumused ja praktikad.

Kõiva nentis, et praegu kipuvad teadlased töötama erinevates institutsioonides ja ühendav kehand puudub. "Akadeemikute roll on algatada arutlesid ja teha valikuid, tarvis on institutsioonide vahelist ühendavat katust," sõnas juhtivteadur.

Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnateaduste instituudi direktor, täisprofessor tenuuris Maarja Grossberg-Kuusk on oma teadustöös keskendunud uute keskkonnasõbralike materjalide ja tehnoloogiate arendamisele päikeseenergeetika rakendusteks. Tema teadustöö keskmes on uute keskkonnasõbralike materjalide ja tehnoloogiate arendamine päikeseenergeetika rakendusteks. Grossberg-Kuuse juhitud uurimisrühm on välja arendanud maailmas ainulaadse päikeseelemendi tehnoloogia, mis võimaldab uusi rakendusi ehitis- ja tooteintegreeritud päikesepaneelide vallas.

Teadlase sõnul peab akadeemik olema küll eelkõige valdkonna kõneisik ja rahvusvahelise haardega, kuid ei tohiks kaotada seejuures sidet Eesti ühiskonnaga. "Praegusel infokülluse ajastul on iga teadlase, olgu ta akadeemik või mitte, kohustuseks seista aktiivselt teadusliku mõtteviisi rakendamise eest ühiskonnas," lisas Grossberg-Kuusk. Samuti lootis ta olla sild Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ja Eesti Teaduste Akadeemia vahel. 

Soome Teaduste Akadeemia liige ja Helsingi Ülikooli professor Markku Kulmala on ökosüsteemide meteoroloogia teadussuuna rajaja ning aerosoolifüüsika ja keemia üks rahvusvahelisi liidreid. Muu hulgas rajas ta ökosüsteemi ja atmosfääri vastasmõju jälgimiseks rahvusvahelise SMEAR uurimisjaamade võrgustiku, mis võimaldab viia läbi atmosfääri ja maalähedase keskkonna monitooringut ja kvantitatiivseid uuringuid Soomest Hiinani. Markku Kulmalal on Eestiga pikaajaline ja väga tihe teaduslik koostöö keskkonnateaduste vallas.

Uute akadeemikute valimised kuulutati välja tänavu juunis. Konkursi tähtajaks, 2. oktoobriks laekus akadeemiasse 14 nõuetele vastavat avaldust 12 kandidaadile. Nii akadeemikuks kui ka akadeemia välisliikmeks saamiseks on tarvis saada 2/3 istungil osalevate akadeemikute häältest.

Lisaks anti üldkogul üle akadeemia medalid ja esmakordselt ka Alma Tomingase nimeline medal. Eesti teaduste akadeemia medalid anti:

  • akadeemia juures asuva riigiõiguse sihtkapitali nõukoja liikmele Uno Lõhmusele teenete eest sihtkapitali töö käivitamisel ja selle nõukoja juhtimisel, sihtkapitali projektide elluviimisel ning Eesti riigiõigusteaduse arendamisel;
  • Urmas Tartesele pühendunud ja tulemusliku töö eest looduskaitse komisjoni eestvedajana;
  • akadeemia kantselei vastutavale koordinaatorile Ülle Sirgile pikaajalise pühendunud töö eest akadeemia ülesannete täitmisel.

Alma Tomingase nimeline medal anti Tartu Ülikooli prorektorile, professor Mari Moorale kõrgetasemelise interdistsiplinaarse teadustöö eest.

Akadeemik ja endine ajakirja Estonian Journal of Earth Sciences (EJES) peatoimetaja Dimitri Kaljo sai Eesti teaduste akadeemia tänukirja hindamatu panuse eest EJESi kaasaegseks väljaandeks muutmise ning akadeemia kirjastuse arengusse panustamise eest.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: