Asteroiditolm tõi 15-aastase talve, mis hukutas saurused
Kuuskümmend kuus miljonit aastat tagasi prantsatas otse tänapäevase Yucatani poolsaare kõrvale maha Džomolungma mäest suurem asteroid, lõi maasse 180-kilomeetrise läbimõõduga ja 20 kilomeetrit sügava Chicxulubi kraatri ning päästis valla üleilmse katastroofi, mille tagajärjel hukkusid kõik dinosaurused peale lindude esivanemate.
See on üldine pilt. Kuid selle üle, kuidas täpselt asteroidi tulek sauruste hukuni viis, vaidlevad teadlased tänase päevani.
Nõustutakse üldiselt selles, et paksud pilved katsid kogu maailmas pikaks ajaks taeva ja jahutasid järsult kliimat. Aga kuidas need pilved tekkisid ja millest koosnesid?
Viimasel ajal on enamasti kaldutud toetama kahte stsenaariumi: kas paiskus asteroidi langemisel õhku suur hulk väävlit, mis tõi peale kliimajahenemise kaasa ka happevihmad, või tõusis üleilmseist metsatulekahjudest üles hiigelkogus suitsu.
Belgia teadlased eesotsas Cem Berk Şeneliga Belgia Kuninglikust Observatooriumist ja Brüsseli Vabast Ülikoolist on nüüd aga uuesti üles soojendanud vahepeal pisut unarusse vajunud teooria, et paksud pilved moodustusid tavalisest kivipurust ja -tolmust, mille asteroidilöök atmosfääri paiskas.
Nad kirjutavad ajakirjas Nature Geoscience, et pulbristunud kivimitest pärit peen silikaatmineraalide puru võis atmosfääris püsida 15 aastat ja langetada maakera temperatuuri kuni 15 kraadi.
Şenelil ja ta kaaslastel õnnestus väidetavalt üles leida ja üle mõõta mõnesid neid kivitolmu kübemeid, mis asteroidilöögist tekkisid.
Leiupaik oli Ameerika Ühendriikides Põhja-Dakota osariigis, Chicxulubi kraatrist 3000 kilomeetri kaugusel. Iidsetest järvesetetest leitud puru arvatakse tulnuvat otse sündmuskohalt.
Terakeste läbimõõt oli 0,8 kuni 8,0 mikromeetrit, ja selle põhjal teadlased väidavadki, et paksud pilved püsisid taevas umbes 15 aastat.
Kivitolmuteooria vahepealse unarussevajumise põhjus seisneski aga selles, et kiviterakesed arvati olevat pikaajaliseks õhuspüsimiseks vale suurusega.
Şenel ja ta kolleegid arvutasid nüüd uue teabe põhjal välja, et saurusteajastu lõpetanud üleilmne pilvkate koosnes 75 protsendi ulatuses kivitolmust, 24 protsendi ulatuses väävlist ja ühe protsendi ulatuses tahmast.
