Kui välja arvata lindude esivanemad, hukkusid kõik maamunal elanud saurused ühe katastroofi tagajärjel. See rullus lahti, kui tänapäevase Yucatani poolsaare kõrvale prantsatas hiiglaslik asteroid. Tabamuspaiga lähedale jääva linna järgi kannab paik tänapäeval nime Chicxulubi kraater, vahendab ScienceAlert.

Nüüd kinnitavad Kölni Ülikooli geokeemik Mario Fischer-Gödde ja kolleegid, et asteroid saabus Maale õige kaugelt. Keemiline analüüs viitab, et kivi pärineb teispoolt Jupiteri orbiiti.

Ajakirjas Science annab töörühm teada, et taastas mõtteliselt asteroidi teekonna. Selleks uudistasid nad lähemalt tabamuse-aegseid kivimisetteid. Nad võtsid setteproove viiest paigast Hispaanias, Itaalias ja Taanis. Võrdluseks vaatasid nad muudegi Maad tabanud meteoriitidega seotud setteid ja otse meteoriitidest võetud proove.

Tabamuse aegu, kriidi- ja paleogeeni ajastu piiril tekkinud settekihtides leidub ohtralt haruldasi mineraale. Iriidiumi, ruteeniumi, osmiumi, roodiumi, plaatinat ja pallaadiumi kohtab just maapinna lähedal Maal üpris harva. Kosmosest pärit meteoriitides leidub neid samas tihti.

Täpsemalt keskendusid uurijad ruteeniumile. Uuritud settekihis leidub mitu ruteeniumiteisendit. Isotoobid ehk teisendid on ikka sama aine - lihtsalt neutronite arv aine aatomituumas on erinev. Igas leiukohas sisaldab ruteenium erinevaid teisendeid erineval määral. Nii on Maal tekkinud ruteeniumiteisendid teistsugused kui meteoriitidel.

Võrdlus kinnitas, et kriidi- ja paleogeeni ajastute üleminekuajal tekkinud ruteenium pärines igal juhul kosmosest. Kõige täpsemalt läks see teisendite poolest kokku ühe haruldast tüüpi süsinikurohke asteroidiga Päikesesüsteemi välimisest osast, Jupiteri oribiidistki kaugemalt.

Jupiter on Päikesesüsteemis omamoodi kaitsekilp, mis püüab mööduvad asteroidid teel Päikese poole kinni. Mõni kosmosekivi lipsab küll Jupiterist mööda, kuid Maale jõuavad need harilikult väiksemate kildudena kui Chicxulubis.

Muu hulgas välistab leid nüüd võimaluse, et Chicxulubi katastroofi vallandas komeet. Mis kana oli sel asteroidil kitkuda dinosaurustega, jääb aga mõistatuseks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.