Mehhikos Yucatáni poolsaare piirkonnas asuva ja enam kui 10-kilomeetrise läbimõõduga asteroidi löögi järel tekkinud Chicxulubi kraatri olemasolu tuvastati 1990. aastate alguses. Laialdast, ent siiski mitte üksmeelset poolehoidu pälvinud teooria järgi seletab just see asteroidi tabamus 66 miljonit aastat tagasi toimunud ja teiste hulgas dinosaurused maamunalt pühkinud massilist väljasuremist.

Asteroidi-teooria sündis keemilise elemendi iriidiumi tuvastamise kaudu maakoorest. Kui maakoores leidub iriidiumi harva, siis asteroidide puhul on see tavaline. Värsked uuring pakub selle teooria kinnituseks täiendavaid tõendeid.

Nimelt leidsid teadlased merepõhjast allpool asuvast Chicxulubi kraatrist kõrge iriidiumi sisaldusega kivimite kihi, mille geoloogiline asend viitab ajalises plaanis just nimelt massilise väljasuremise perioodile.

Uuringu kaasautori ning Texase Ülikooli Jacksoni geoteaduste kooli professor Sea Gulicki sõnul on tegemist kokkulangevusega, millel geoloogias peab olema põhjuslik seletus. Ta lisas, et nüüd on enam kui kindel, et anomaalne iriidiumi hulk maakoores on seotud Chicxulubi kraatiga.

Kõige suurema iriidiumi sisaldusega kivimid leiti kraatri ülemisest ringist, milles leidus ka teisi asteroididele omaseid elemente. Samast geoloogilisest kihistusest on asteroididele viitavaid elemente leitud üle terve maailma viiekümne kahest asukohast

Uurijad usuvad, et kokkupõrke tagajärjel õhku paiskunud tolm püsis atmosfääris mitte üle paarikümne aasta, mis võimaldab hinnata, kui kiiresti väljasuremine toimus. Gulick selgitas, et just nii palju aega kulub selleks, et elusorganismid sureksid nälga. 

Texase Ülikooli teadlased plaanivad jätkata kraatri uurimisega eesoleval suvel. Nad loodavad, et tulevikus on võimalik teha uusi puurimisi, mis võimaldab asteroidiga seotud materjale veelgi enam päevavalgele tuua.

Uuring ilmus ajakirjas Science Advances.