Nicholas Longrich Bathi Ülikoolist ja Catherine Klein Erlangen-Nürnbergi Friedrich-Alexanderi Ülikoolist uurisid koos kolleegidega iidsete madude fossiile ja kõrvutasid omavahel tänapäeva madude geene.

Analüüs osutas, et kõik need peaaegu neli tuhat liiki madusid, kes praegu meie planeedil siuglevad, pärinevad käputäiest maoliikidest, kes elasid üle 66 miljoni aasta eest toimunud asteroidilöögi.

Teadlaste sõnul aitasid madudel raskete aegadega toime tulla kaks iseäralikku võimet: pugeda maa alla peitu ja olla kaua söömata.

Kui olud paranesid, said alles jäänud maod levida teistest kriidiajastu madudest aga ka dinosaurustest vabaks jäänud ökoloogilistesse niššidesse ja niššide elutingimustega kohastudes uuteks liikideks ja perekondadeks mitmekesistuda.

Nii kujunesidki lõpuks välja kõik need rästikud ja nastikud, boad ja kobrad, lõgismaod ja anakondad, merimaod ja püütonid, keda tänapäeval teame.

Longrich, Klein ja kaasautorid täheldavad ajakirjas Nature Communications, et maolised ilmutasid juba mõne miljoni aasta jooksul märkimisväärset evolutsioonilist innovatsiooni.

Tõenäoliselt just sel ajal hakkasid maod ka üle ilma levima; praegu leidub vähemalt kedagi neist kõikjal peale Kaug-Põhja, Kaug-Lõuna ja Uus-Meremaa.

Tegu paistab olevat nähtusega, mida evolutsiooniloos on mitmel pool teisalgi ette tulnud: elurikkuse kohutav häving loob eeldused uueks uhkeks liigitekkepuhanguks, ja lõpuks on elurikkust isegi rohkem kui enne.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.