"See oli üleüldse üllatav, et Nobeli preemia sai majandusteadlane, kes tegeleb soolise võrdsuse uurimisega. Soolise võrdsuse uurimist on peetud majandusteaduse äärealaks. See, et soolise võrdsuse teemal sai selle preemia Claudia Goldin, on väga ootuspärane. Ma ei näe tema asemel kedagi teist," sõnas Jaanika Meriküll, Eesti Panga ökonomist.

Goldin näitas oma töös, et naiste tööhõive ei kasvanud viimase 200 aasta jooksul järjepanu, vaid see järgis pigem U-kujulist trendi. Kui tööstusrevolutsiooni hakul 19. sajandil käis tööl üha vähem abielus naisi, siis käsikäest teenindussfääri laienemisega hakkas nende osakaal 20. sajandi alguses taas kasvama. Seejuures mängisid protsessides olulist rolli ühiskondlikud ootused, täpsemalt kohustused kodu ja perekonna ees.

Edaspidistes arengutes muutus üha tähtsamaks naiste haridustaseme tõus, mille keskmine tase ületab kõrgema sissetulekuga riikides juba meeste oma. Goldini töö kohaselt kiirendas revolutsiooni ligipääs rasestumisvastastele vahenditele, mis pakkus naistele uusi võimalusi oma karjääri planeerimiseks.

Vaatamata majanduskasvule, moderniseerimisele ja naiste tööhõive kasvule võib näha aga endiselt meeste ja naiste keskmises palgas olulist lõhet. Goldini selgituse kohaselt saab selle osaliselt kanda juba noores eas tehtavate hariduslike valikute arvele, mis mõjutab naiste karjääri ka edaspidises elus. Kui noored naised järgivad näiteks oma emade eeskuju, kes ootasid tööturule naasmisega oma laste suureks kasvamiseni, võtab lõhe sulgumine rohkelt aega.

Kui ajalooliselt sai selgitada Goldini sõnul palgalõhet ametialaste valikute ja erisustega haridustasemes, siis nüüd saab kanda palgalõhe samal ametikohal töötavate, kuid eri soost inimeste vahel suuresti esimese lapse sünni arvele.

Ehkki Goldin tegi oma järeldusi eeskätt USA andmetele toetudes, saab neid Merikülli sõnul üle kanda ka Eestile. "Arvan, et see on ka Eesti kontekstis väga oluline Nobeli preemia, sest Eestis on endiselt Euroopa suurim lõhe palkades. Need tegurid, mida ta on USA andmetel välja toonud, need tegelikult väga palju pädevad ka Eestis. Goldin on välja toonud, et sama ametikoha sees selgitab väga olulise osa soolisest palgalõhest see, et enamasti hoolitsevad naised laste eest," selgitas ökonomist.

Claudia Goldin ise on kolmas naine, kes on alates auhinna saamisest Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal. Meriküll nentis, et tippmajandusteadlaste seas on naisi väga vähe. "Selle koha peal on Eesti ülikoolid isegi erand, et meil on akadeemias väga palju naisi võrreldes maailma tippülikoolidega," märkis Meriküll.

Möödunud aastal pälvisid Rootsi Riigipanga Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal pankade ning majanduskriiside alal tehtud teadustöö eest ameeriklased Ben Bernanke, Douglas Diamond ja Philip Dybvig.

Esimese Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal andis Rootsi Riigipank välja 1969. aastal. Sellest ajast saadik on pälvinud preemia 92 laureaati. Nobeli majanduspreemia suurus on alates 2020. aastast 11 miljonit Rootsi krooni (~948 000 eurot).