Emakeel mõjutab musikaalsust
Inimese musikaalsus võib sõltuda sellest, mis on ta emakeel.
Teadlased väidavad värske uuringu põhjal, et niinimetatud toonikeelte kõnelejail on meloodiatunnetuse vallas teiste ees eeliseid. Toonikeelte hulka mitte kuuluv emakeel annab edemuse aga rütmitunnetuse alal.
Toonikeeled on niisugused keeled, milles toon, millega sõnu ja silpe hääldatakse, võib muuta sõna tähendust või viia ta teise grammatilisse vormi.
Toonikeeled on näiteks hiina, vietnami ja tai keel, kuid palju leidub neid ka Aafrika ja Ameerika põliskeelte seas. Teistes keeltes on erisugused toonid samuti kasutusel, kuid sõnade tähendus neist ei sõltu.
Jingxuan Liu Ameerika Ühendriikide Columbia Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Current Biology, et erisuguste keelte kõnelejate oskused kas meloodia või rütmi alal võivad teineteisest erineda sama palju, kui kahe inimese vahel, kellest üks on muusikat õppinud ja teine mitte.
Asi on arvatavasti selles, et kui inimene noores põlves emakeelt omandab, siis paneb ta keelele omaseid tähtsaid tunnuseid paremini tähele ka mujal oma keskkonnas, kaasa arvatud muusikas, ja õpib neid paremini tajuma.
Liu ja ta kaaslased korraldasid harrastusteadlasi kaasava veebipõhise uuringu, millest võttis osa ligi pool miljonit inimest üle kogu maailma. Osalejate emakeeli sai kokku 54 ja ka eesti keel oli esindatud.
Osalejatele esitati kolm muusikalist ülesannet, milles nad pidid otsustama meloodia, rütmi ja tooni küsimusi: millised viisijupid on ühesugused, kas trumm mängib laulu taustal õiges rütmis ja kas laulja peab viisi? Õigesti vastanud said seejärel lahendada uue ja natuke raskema ülesande; nii sai nende tase lõpuks hästi selgeks.
Uuringus osales 19 toonikeele kõnelejaid, kelle tulemused olid meloodiaülesannetes keskmiselt paremad ja rütmiülesannetes halvemad kui muude keelte kõnelejail.
Huvitaval kombel ei mõjutanud inimeste emakeel seda, kui hästi nad tabasid viisist mööda laulmist.
Teisalt üllatas teadlasi tulemuste erinevus rütmiülesannetes, sest kõnerütm on mõlemasugustes keeltes enam-vähem ühtemoodi olemas.
Seletuseks pakuvad nad, et ülitähtsate toonierisuste tabamisele kulub toonikeelt omandavatel lastel nii palju tähelepanu, et rütmi jaoks jääb sellest mõnevõrra puudu.
Sama teemat on teadusuuringuis uuritud varemgi, kuid praeguse uuringu autorite sõnul ei ole varem suudetud nii hästi eristada just puhtalt keelelisi mõjutegureid laiematest kultuurilistest mõjustustest. Nüüd oli keelte valik üleilmne ja osalejaid väga mitmesugustest kultuuriruumidest.
