Liikuvusekspert Marek Rannala rääkis "Vikerhommikus", et Tallinn alustas uue trammitee ehitust puude maha raiumisega. "Eks see sümbolväärtusega tegu ole, eriti rohepealinna aastal: sa võtad nähtavas kohas 100-aastased puud maha. Sümbolväärtusena äärmiselt piinlik lugu," ütles ta.

Seda, kas Tallinn linnaplaneerimisel mõnest teisest linnast eeskuju võtab, Rannala öelda ei oska. Tema sõnul ei olegi eeskuju niivõrd tähtis, vaid kui on olemas teadmised ja strateegiad, siis tuleb neist lähtuvalt tegutseda. "Vaatame, mis on vanades dokumentides kirjas ja mis kõik peaks tehtud olema. Juba 1990. aastatel oli arengukavas sellised eesmärgid, et rattateede seisukohast oleks Tallinn pidanud juba 1990. aastate lõpuks olema täielik Holland," sõnas ta.

Rannala ütles, et palju on tegemata jäetud ka viimasel kümnendil. "Enne 2017. aasta kohalikke valimisi kehtestati Tallinnas suure hurraaga rattastrateegia. Viis aastat hiljem ei ole sellest mitte midagi ellu viidud," lausus ta.

Tallinna puhul on palju räägitud sellest, et kesklinn on autodest umbes. "Kui keegi pakub nii keerulisele süsteemile nagu liikuvus ja ruumiline planeerimine lihtsaid lahendusi, siis see inimene valetab. Keerukaid süsteeme ei saa lahendada lihtsate vastuste ja lahendustega," sõnas liikuvusekspert.

Esimene võimalik lahendus, kuidas autostumist pidurdada, on Rannala sõnul ühistransport. Ta tõi näite, et kümmekond aastat tagasi liikusid üle poole inimestest ühistranspordiga. Nüüd on see tema sõnul selgelt alla poole. "Ühistranspordil on see potentsiaal, et kui see on heal tasemel, siis inimesed mõtlevad, miks nad peavad autoga kesklinna ronima. Teine teema on meelsus: miks ma pean olema nii vastik inimene ja teiste inimeste elukeskkonda halvaks muutma. Kui see hoiak hakkab toimima, siis inimestel on natuke piinlik ja nad teadvustavad, et tekitavad autoga kesklinnas sõites halba mõju," ütles ta.  

Rannala rääkis, et luges hiljuti, kuidas päris suur osa elanikkonnast otsib autost loobumise võimalusi. Peale kvaliteetsete alternatiivide siin miski tema sõnutsi ei aita, sest auto pidamine läheb järjest odavamaks. "Meil paaniliselt hoidutakse igatpidi auto maksustamisest, on ainult kütuseaktsiis. Autot on odav pidada, elatustase tõuseb. Kui ühistransport ei parane, siis järjest rohkem inimesi hakkab mõtlema, mis seal ikka, pean autot ja otsustan ise, millal ja kuhu lähen," lausus ekspert.  

Aastal 2021 tegi Rannala majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel töö, kus koostöös soomlastega töötati välja Harjumaa uus liinivõrk. Liikuvuseksperdi sõnul saaks praeguse eelarve piires teenust oluliselt parandada, pannes liinid teistmoodi käima ja neid omavahel ühendades. Samuti tuleks panna rongid, bussid ja trammid sünkroonis liikuma, hõredamates piirkondades võiks olla ka nõudetransport. "Terves regioonis tekiks kasutatav teenus, mis ei pea üldse tasuta olema," ütles ta. Kõik see jääb aga Rannala sõnul otsustajate tahtmatuse taha.

Viimastel aastatel on linnapilti ilmunud palju rendiautosid ja -tõukerattaid. Rannala sõnul tuleb see autostumise vähendamisel kasuks. "Kui auto seisab maja ees, siis inimene istub sisse, aga tal ei hakka taksomeeter tiksuma. Kui võtta rendiauto, siis inimene näeb hinda ja mõtleb läbi, kas tal ikka on vaja praegu sõita. Juba selline väike mõju vähendab sõite. Seega mõjutab see inimesi väga positiivselt," sõnas ekspert.