Puud ja muu linnarohelus pakuvad linnaasukatele palju olulisi ökosüsteemi-teenuseid. Sealhulgas puhastavad lehed ja okkad õhku saasteainetest – nii satub neid ka vähem linlaste kopsudesse. Millised puud puhastavad aga õhku kõige tõhusamalt?

Göteborgi Ülikooli teadlasrühm otsiski nüüd sellele küsimusele vastust. Nad võtsid selleks lehe- ja okkaproove 11 erinevalt puult. Kõik uuritud puud kasvasid samas kohas: Göteburgi botaanikaaia arboreetumis. Nii said autorid võrrelda, milliseid aineid iga puu samas paigas püüdis.

Kahjulikud saasteained

Ühtekokku analüüsis töörühm 32 saasteainet, millest muist olid seotud erineva suurusega osakestega. Teine osa aineid oli gaasilisel kujul. 

Teadupärast seostub õhusaaste sissehingamine suurenenud ohuga südameveresoonkonna ja hingamisteede haiguste tekkeks. Uus uuring keskendus neist kitsamalt polütsüklilistele lõhnavatele hüdrosüsinikele ehk PAH-idele. Linnas pärineb lõviosa sellistest ainetest liiklusest, täpsemalt kütuse mittetäielikust põlemisest automootorites.

Uuringu kaasautori ja Göteborgi botaanikaaia teaduri Jenny Klingbergi sõnul suudavad nende analüüsi põhjal eri puuliigid endasse tõmmata erinevaid saasteaineid. Üldiselt sidusid okaspuud gaasilisi PAH-e lehtpuudest rohkem. Klingbergi sõnul on okaspuudest eriti palju kasu talvel, mil õhusaaste on suurim.

Okkad puhastavad õhku aastaid

Töörühm märkas sedagi, et okkad sidusid õhusaastet mitu aastat järjest – arusaadaval põhjusel lehed sama teha ei saa. Samas olid laialehistel puudel omad eelised. Need puhastasid õhku osakestest paremini kui okaspuud. Uurijad oletavad, et lehtede laiema pinna külge jäävad osakesed paremini kinni.

Jenny Klingbergi sõnul erinesid puuliigid oma tõhususelt ja mõjult oodatust rohkem. Katses andis parima tulemuse lehis – igal aastal oma okkaid maha heitev okaspuu. Ühest küljest sidusid lehised enim osakestega seotud saasteaineid, teisest küljest püüdsid aga hästi ka gaasilisi PAH-e.

Okkad ja lehed ei suuda samas saasteaineid lagundada, isegi mitte päikesevalguse mõjul. Seepärast varitseb oht, et lehtede ja okaste lagunedes saastub muld puude all neisse seotud saasteainetega. Nii satub ohtu ka mulla enda sees toimetav ökosüsteem, kuid selle võimaliku probleemiga uus uuring ei tegelenud. 

Uurimisprojekti juhi ja rakendusliku keskkonnateaduse professori Hakan Pleijeli sõnul ei paista saasteained puude fotosünteesi mõjutavat. Lehtede klorofüllisisaldus oli Göteborgi kõige saastunumates piirkondades sama suur kui puhtama õhuga piirkonnas kasvanud puudel. Samas oletab professor, et kehvema õhukvaliteediga linnades on pilt selles osas teine.

Vaja on läbimõeldud linnaplaneerimist

Töörühma sõnul ei tähenda leid, et linnad peaksid hakkama nüüd tänavaid valimatult puudega palistama. Puude kasutegur sõltub mitmest asjaolust. 

Näiteks võib puurida kitsal tänaval õhuvoolu vähendada. See mõjub halvasti saasteainete hajumisele ja lahjenemisele õhus. Järelikult muutub õhk tihedama liiklusega tänavatel kohati hoopis saastunumaks. See aga tähendab, et kitsastel ja tuulevarjulistel tänavatel võiks haljastaja eelistada hoopis madalamaid rindeid, näiteks põõsahekke.

Töörühma sõnul tuleb linna niisiis planeerida hoolikalt. Erinevaid puuliike tuleb omavahel kombineerida, et need puhastaks õhku parimal võimalikul moel. Samuti tuleb autorite sõnul arvestada puude võimalike muude hüvede ja teenustega.

Teadustöö ilmus ajakirjas Ecological Indicators.