Tallinnas paikneb kolm linnaõhu seirejaama, mis mõõdavad linna erinevate piirkondade õhukvaliteeti. Õismäel asuvas seirejaamas mõõdetakse peamiselt magalarajoonile iseloomulikku õhusaastet. Põhja-Tallinna seirejaam iseloomustab tööstus- ja kohtkütte piirkonna õhu seisundit ning lisaks paikneb seirejaama läheduses ka oluline raudteesõlm. Kolmas seirejaam asub Liivalaia tänaval ja seal mõõdetakse õhukvaliteeti tiheda liiklusega kesklinna piirkonnas.

Sel suvel on Tallinnas olnud palju teetöid. Hans Orru sõnul mõjutavad teetööd tahes-tahtmata õhukvaliteeti. Samas on ehitustööde mõju lokaalne. See tähendab, et teetöödest kaugemal elavaid inimesi see kuidagi ei mõjuta. Palju sõltub sellestki, kui suured on õhku paiskunud osakesed. "Teetöödest tulevad pigem suuremad osakesed ja need ei levi nii kaugele," lausus Orru.

Samuti ei ole teetööd tekitanud tema sõnul nii palju saastet, et Tallinna õhukvaliteet halvenes hüppeliselt. "Lokaalselt oli jah suur mõju, aga mitte nii, et terve Tallinna õhukvaliteet oleks halb," selgitas professor.

Õhusaaste tuleb erinevatest allikatest: liiklusest, rehvidest, heitgaasidest, ahiküttest ja tööstuslikest allikatest. Helgema küljena on Orru sõnul aastatega õhukvaliteet paremaks läinud. Paljuski seetõttu, et autod on muutnud puhtamaks, kuigi neid on järjest juurde tulnud. Rohkem on ka elektriautosid, mis pole küll täiesti saastevabad, sest rehvitolmu tekitavad needki.

Samuti on Orru sõnul positiivne see, et järjest enam inimesi läheb ahiküttelt üle alternatiivsetele kütteallikatele, mida ka riiklikult toetatakse. Linnas on tema sõnul ahiküte suur saasteallikas. "Teinekord ei ole mõõteseadmeid vajagi, vaid kui kütteperiood on käes, siis nina annab tunda, et õhk ei ole päris õige," rääkis ta.

Aastatega on professori sõnul kasvanud inimeste ootused õhukvaliteedile järjest enam. Näiteks ei häirinud 20 aastat tagasi inimesi õhusaaste nii palju kui praegu. "Nüüd aga oleme harjunud puhta õhuga ja inimesed on muutunud sellest teemast teadlikumaks," ütles Orru.

Kui vaadata erinevaid keskkonnategureid, siis õhukvaliteet on Orru sõnul tervise mõjude seisukohast endiselt number üks. "Kuna me hingame saasteosakesi sisse, siis kopsud ei ole väga heaks barjääriks. Väikesed osakesed lähevad organismis laiali, näiteks vereringesse, ja tekitavad erinevaid tervisekahjustusi," selgitas ta. Peamisena soodustab õhusaaste südame-veresoonkonna haiguste tekkimist, mille tulemusel võib organismis tekkida mikropõletik. See omakorda võib närvisüsteemi kaudu mõjutada südame löögisagedust ja seeläbi kutsuda esile rütmihäireid.

Orru rääkis, et eelmisel sügisel tegid teadlased mõjuhinnangu, millest selgus, et Eestis põhjustab õhusaaste üle tuhande varase surma aastas. Ehk siis tuhat inimest sureb õhusaaste tõttu varem, kui nad muude tegurite mõjul elada võiksid. Enneaegsete surmade  on küll aastatega vähenenud, aga sellegipoolest on professori sõnul oluline, et õhk muutuks veelgi puhtamaks..

Ta tõi näite, et Euroopa Komisjon on alustanud uue õhukvaliteedi direktiivi lugemist, mis läheb nüüd Euroopa Parlamenti. Selle tulemusena peavad ühelt poolt lubatud saaste piirväärtused alla tulema, aga ka mõõtmised peavad minema täpsemaks. "Mitte me ei mõõda ainult õhusaaste sisaldust, vaid vaatame ka keemilist koostist, sest õhusaaste võib olla väga erinev," selgitas Orru.