Õhusaaste tõttu sureb igal aastal üle kogu maailma miljoneid inimesi. Muu hulgas seostub see kõrgema vähiriskiga. Senimaani ei ole olnud aga täit teadmist, kuidas õhusaaste mõjutab vähkkasvaja tekkimist ja arengut. Osaliselt seetõttu, et õhusaaste mõju on raske uurida. Lihtsam on vaadata, milline on vähki põhjustavate kiirguste ja ainete ehk kantserogeenide, nagu näiteks tubakasuitsu mõju. Hiljuti ajakirjas Nature avaldatud uuringust selgus, et õhusaaste soodustab vähirakkude vohamist. Viimane on seotud põletikulise keskkonnaga. Teadlaste järeldus põhineb inimeste terviseandmete ja laborihiirtega tehtud katsetel.

Varem oli teada, et kokkupuude kantserogeenidega tekitab rakkude DNA-s mutatsioone. Nende tulemusel hakkavad käituma rakud n-ö isekalt ehk muutuvad vähiks. Teadlased selgitasid nüüd, et kokkupuude kantserogeenidega võib soodustada vähirakkude kasvu ka nii, et see DNA endaga midagi ei tee. Teisisõnu, iga kantserogeen ei ole mutageen.

Uurijad keskendusid kopsuvähkidele, mida põhjustas mutatsioon geenis EGFR. Suitsetamisest hoidunud inimestel tekib vähk sagedamini just selles esinevate mutatsioonide tõttu. Sellega said teadlased kindlamalt väita, et nende vähkide taga polnud enamasti tubakasuits.

Töörühm leidis, et EGFR-mutatsioonidest tingitud kopsuvähke esines sagedamini neil inimestel, kes puutusid peenosakestega kokku rohkem. Taoliste kübekeste läbimõõt jäi alla 2,5 mikromeetri ehk need olid enam kui kümme korda väiksemad näiteks keskmisest õietolmuterast. Sellist saastet tekitavad muu hulgas sisepõlemismootorid, kivisöel töötavad elektrijaamad ja puidu põletamine.

Tähelepanekut kinnitasid hiirtega tehtud katsed. Peenosakestega kokku puutunud närilistel tekkisid kopsukasvajad sagedamini kui kontrollhiirtel, kes hingasid puhast õhku.

Tulemused näitasid ka, et õhusaaste soodustab kopsus juba olemasolevate vähirakkude vohamist. Enamasti suudab loomade immuunsüsteem taolisi rakke hävitada või nende kasvu kontrolli all hoida. Vaatamata kopsuvähi kasvanud esinemissagedusele ei paistnud aga hiirte kopsudes mutatsioonide arvu suurenemist. Selle asemel nägid teadlased märke pikaajalisest põletikust, mis kestis nädalaid pärast osakeste kokku puutumist. Ehk siis põletik võib olla oluline tegur, mis kasvatab muteerunud rakud kasvajateks.

Uuringu tulemused on olulised seetõttu, et nendest saab lähtuda teistegi keskkonnast põhjustatud vähitüüpide puhul. Seeläbi on tulevikus loodetavasti võimalik neid vähke paremini ennetada.

Ennetavad meetmed

Kopsuvähi puhul nähtud leiud langevad kokku sama töörühma varasemate tulemustega. Toona uurisid nad  20 teadaolevat inimese kantserogeeni. Enamik neist tulemuste põhjal vähemalt hiirtel DNA mutatsioonide arvu ei suurendanud. Seega ei pea vähi tekkimist ja vohamist soodustavad ained muutma otseselt DNA järjestust.

Seejärel tekib aga küsimus, kuidas kaasaegses maailmas mutatsioone kandvate rakkude vohamist pärssida. Kõrge õhusaastega puutuvad kokku miljonid inimesed ega ole mõeldav, et neid kõiki ravitakse ravimitega. Esiteks oleks see kallis ja teiseks võivad tekitada ravimid osadel inimestel kõrvaltoimeid. Teadlased soovitavad inimestel esmajoones üle vaadata oma toitumine, mis võiks olla abiks pahaloomuliste haiguste ennetamisel.

Õhusaaste, mh näiteks tolmuosakesed, lämmastikdioksiid ja osoon põhjustavad Euroopa Liidus igal aastal umbes 400 000 enneaegset surmajuhtumit. WHO andmetel moodustavad õhusaastest tingitud südamehaigused ja insuldid enneaegsetest surmajuhtumitest 80 protsenti. Sageduselt järgmised on kopsuhaigused, sealhulgas vähk, seejärel muud haigused.