"Selleks, et taimed kodust õhku puhastaksid, peaks koju rajama metsa. See ei ole aga realistlik," ütleb Jõgi. Niinemets nõustub, et õhukvaliteedis toob märgatava muutuse alles suurem hulk taimi. "Üksik taim pimedas toanurgas ei avalda õhukvaliteedile märkimisväärset mõju. Samuti stressis taimed, näiteks kuivas mullas, ei neela saasteaineid õhust märkimisväärselt," kirjeldab ta.

Jõgi sõnul pole eri liiki taimede võimes CO₂ siduda olulist vahet. "Lihtsalt, mida rohkem haljasmassi, seda tõhusam," osutab ta. Niinemets toob aga välja, et taimed neelavad õhust väga erinevaid saasteaineid, millest osa talletatakse lehe pinnale. "Pinnale talletumine sõltub lehepinna omadustest. Tugevama vahakirmega kaetud taimed talletavad rohkem," märgib ta.

Enamiku saasteaineid neelab taim professori sõnul lehe pinnal paiknevate peenikeste pooride ehk õhulõhede kaudu. "Õhulõhede kaudu neeldumine sõltub taimede füsioloogilistest aktiivsusest," ütleb ta. See aktiivsus väljendub näiteks taime kasvukiiruses. "Need taimed, mis kasvavad kiiremini, neelavad õhust rohkem saasteaineid. Kaktus näiteks neelab vähem kui hibiskus," võrdleb Niinemets.

Füsioloogiline aktiivsus sõltub tema sõnul omakorda taime kasvutingimustest: "Hästi väetatud, piisavalt kastetud ja heades valgustingimustes kasvavad taimed mõjutavad õhukvaliteeti enam kui stressis taimed." Taimelehtede kõrval neelavad saasteaineid ka taimemuld ja mullas elavad mikroobid. "Mullaelustiku mõju võib teinekord isegi olla suurem kui taimede enda mõju," tõdeb professor.

Kodulõhnastaja saastab õhku

"Värskel õhul ei ole lõhna, värvi ega maitset," ütleb Rain Jõgi. Nii ütleb rahvasuugi tema sõnul, et "sitahais on kopsurohi". "Mida sellega algselt silmas on peetud, kes seda teab. Tõetera selles ütluses on aga see, et igasugune naturaalse odööri lämmatamine mingi keemilise lõhnainega on kindlasti õhu saastamine," osutab kopsuarst.

Teisisõnu saastab inimene oma kodust õhku ise, kui toob majapidamisse kõikvõimalikke lõhnavaid kuulikesi, kuusekesi, lõhnavaid õlipudeleid, kõrrekesi ja muud taolist. "Nende paigutamine olgu siis WC-sse, magamistuppa, kööki või koridori, on õhu saastamine ja seega potentsiaalselt tervisele kahjulik," täpsustab Jõgi.

Värske ruumiõhu tagab tema sõnul hoopis korralik ventilatsioon. "Tubase õhu puhtana hoidmisel on abiks HEPA filtriga tolmuimeja ja pindade märg puhastus," soovitab ta. Sellega seoses aitab kaasa, kui inimene teeb kindlaks ja kõrvaldab tubased õhusaasteallikad. "Tubast õhku saastavad niiskuskahjustused, mis soodustavad mikroskoopilise elu ehk bakterite, seente ja tolmulestade vohamist," selgitab Jõgi.

Mikroobikahjustuse tagajärjel hakkavad omakorda lagunema ehitus- ja viimistlusmaterjalid, millest paiskub tubasesse õhku erinevaid keemilisi aineid. "Need on mikrobiaalsed lenduvad orgaanilised ained, nagu erinevad alkoholid, estrid, aldehüüdid ja aromaatsed ühendid," loetleb kopsuarst. Samuti paiskub õhku mükotoksiine, mis võivad mõjuda mürgiselt närvisüsteemile, rakkudele, immuunsüsteemile ja paljunemisorganeid või soodustada vähki.

"Lõhnaained ja muu kodune keemia suurendavad lenduvate orgaaniliste ühendite kontsentratsiooni," lisab kopsuarst. Ülo Niinemets tõdeb samuti, et koduses õhus võib saasteallikaks lugeda näiteks puhastusvahendites leiduvat lõhnavat ühendit limoneeni. "Iseenesest limoneen ei ole mürgine, aga toaõhus on kokteil eri ühenditest ja moodustuvad uued mürgised ühendid. Just neid taimed neelavad," selgitab ta. Veel tuleb oluline osa õhusaastest Jõgi sõnul tubastes tingimustes peetavatelt lindudelt ja loomadelt.

Toataimedest on aga lisaks õrnale õhku puhastavale toimele kasu inimese meeleolule ja vaimsele tervisele. "Kuna taimed on osa loodusest, siis on nad palju täiuslikumad kui inimese loodud tehiskeskkond, milles me veedame suure osa oma elust. Just taimede täiusklikkus on see, mis pakub nii esteetilist kui emotsionaalset naudingut," sõnab Jõgi. Taimede ilu teeb tema sõnul rõõmsaks ning rõõmsa inimese elu on parem ja pikem.

Niinemets lisab, et rohelus ja tuppa toodud loodus leevendavad üldiselt stressi. Tehiskeskkond ise tema sõnul positiivseid emotsioone ei tekita. "Toataimed on ka pidevas muutumises, nagu iga elus asi. Taimede eest hoolitsemine on ka teatud positiivne rutiin," toob professor välja.