"Paanikaks pole põhjust. Olulisem kui pliidi valik on ikkagi see, et ruumis oleks korralik ventilatsioon," ütleb Jõgi. Ta möönab, et gaasipliit on kindlasti saasteallikas. "Seal ju toimub põlemine ja põlemise käigus satub alati mingeid ühendeid õhku. Siiski, midagi kohutavalt mürgist seal ei ole," osutab ta.

Pigem tasub doktori sõnul tubastes oludes karta niiskust. See tekitab hallitust, mis võib olla inimestele allergeenne. "Samuti tekivad niiskusega looduslikud protsessid, mille käigus eritub igasuguseid lenduvaid orgaanilisi ja keemilisi aineid. Niiskuskahjustus on kindlasti kõvasti hullem kui gaasiprobleem," võrdleb Jõgi.

Kes pliidi juures aega veedab...

Kel kodus gaasipliit, võiks Rain Jõgi sõnul peale iga kasutuskorda tuba tuulutada või kasutada pliidi kohale seatud köögikubu. "Hea oleks, kui selle kubu ventilatsioon viiks kogu tekkinud saaste, on need siis tossud, suitsud või aurud, ikkagi majast välja. Mitte lihtsalt, et need käivad kohalikust filtrist läbi ja kusagilt välja ei jõua," kõrvutab ta. Gaasipliidist loobuda pole tema sõnul vaja.

Kes aga plaanib uut pliiti osta, võiks Jõgi sõnul eelistada elektripliiti. "Vanasti kasutasid paljud inimesed gaasipliiti, sest elektripliit läks väga aeglaselt kuumaks ja pärast jällegi ei jahtunud kohe maha," selgitab doktor. Tänapäeval on induktsioonipliidid selles osas juba palju tõhusamad ja kiiremad.

Kuigi ka mittetöötavast gaasipliidist võib õhku lekkida metaani, pole see Jõgi sõnul inimesele otseselt ohtlik. "Iseenesest gaasipliidi olemasolu veel ei tähenda midagi, seda tuleb kasutada, et seal tekiks mingisugune risk," osutab ta. Nii tasub tema sõnul palju rohkem karta pannil põlevat rasva, mis ajab tuppa tossu. "Isegi kui kasutame elektripliiti ja midagi läheb tossama, siis on toss kindlasti kahjulikum, kui gaasi põlemine," võrdleb ta.

Uuringud on Jõgi sõnul ka näidanud, et neil, kes rohkem ise süüa teevad, on oht erinevaid pliidist lenduvaid osakesi sisse hingata suurem. Kuna sageli teevad süüa naised, on neil ka terviseriskid suuremad. "Ehk kes ikka pliidi juures aega veedab ja maasikatest moosi keedab, selle risk on suurem kui sellel, kes samal ajal elutoas istub ja ja nukkudega mängib," sõnab doktor.

Ühtlasi märgib ta, et Eestis peamiselt kasutatud maagaas ise on täiesti lõhnatu. "Sinna on hulka pandud lõhnaainet, et inimesed tunneksid ära, kui kusagilt lekkima hakkab," selgitab ta. Samuti pole gaas ise mürgine. Lekke korral surub gaas hoopis toast õhu välja ja inimene lämbub õhupuudusesse. "Gaasimürgitus on selline rahvatermin – tegelikult ei ole seal gaasiga muud pistmist, kui see, et rõhu alt tulles ta surub õhu välja," tõdeb jõgi.

Ameerika uuring võib kiiva kiskuda

Ameeriklaste uurimuse kohta ütleb Rain Jõgi, et tegu on varasemaid töid koondava metaanalüüsiga, mis põhimõtteliselt pole vale viis küsimust uurida. "Seal vaadati, kui palju on gaasipliidiga kodus suurem astmasse haigestumise risk, ja leiti, et umbes 30 protsenti," sedastab ta. 

Seejärel tehti doktori sõnul ökoloogiline analüüs ja arvutati välja, kui suur osa astmahaigusest seostub gaasipliidi kui terviseriskiga. "See on matemaatiline tehe, kus vaadatakse, kui palju kodudes gaasipliite on, ja siis leitaksegi, et neid on miljoneid," jätkab Jõgi.

Samas näeb ta uuringus mitut ebakõla. "Niimoodi võib ju arvutada, aga see ei tähenda, et kui me selle riskiteguri eemaldaksime, siis ka nii palju haigust vähemaks jääb," arutleb ta. Võrreldes 30-protsendise gaasipliidist tingitud riskiga on astmal Jõgi sõnul palju suuremaid riskitegureid. Näiteks suurendab vanemate astma lapse astmariski kolm korda. Samuti loevad ema stress ja ülekaalulisus ning lapse enneaegsus.

"Kui arvutada välja kõigi nende riskidega seonduv haiguse osa, siis selgus, et seda oleks umbes 300 protsenti. Teisisõnu, kui me kõik riskitegevused ära kaotaksime, jääks haigust 300 protsenti vähemaks. See on võimatu," märkis doktor.

Teiseks põhines uus metaanalüüs varasematel läbilõikelistel uuringutel, mitte juhuslikustatud katsetel. Neis uuringutes küsitakse inimeselt esmalt, kas ja milliseid haigusnähte tal esineb. Seejärel küsitakse talt riskitegurite kohta ehk kas tal on kodus gaasipliit. 

"Mõnel vastajal võib-olla tekib mõte, et "oot-oot, mul on ju gaasipliit, aga äkki see põhjustab haigusnähtusid?"," sedastab Jõgi. See võib vastajas tekitada kiusatuse oma esimesi vastuseid tagantjärele muuta. Kuna haigusnähtude ja riskitegurite kohta küsitletakse samu inimesi, võib tulemus doktori sõnul olla niisiis veidi kallutatud.

Samuti ei pruugi tema sõnul olla uues metaanalüüsis arvesse võetud muid gaasipliidi omamisega seotud tegureid. "Kas gaasipliiti kasutavad inimesed on pigem vaesemad näiteks? See tähendab, et neile on arstiabi vähem kättesaadav, nad ei saa ravimeid osta ja siis neil ongi haigusnähtusid rohkem," toob ta näite. Teistpidi võivad need inimesed olla aga just jõukamad, kuuluda kindlasse ühiskonnarühma, elada kindlal ajal ehitatud või teatud kvaliteediga ventilatsiooniga majas.

Lõpeks loeb Jõgi sõnul seegi, mida peetakse avaldamisväärseks. "Ütleme, et mingi teguri kohta tehakse 100 uuringut. Kui 50-st uuringust selgub, et see on riskitegur, ja 50-st selgub, et ei ole, siis pigem avaldatakse ikka uuringuid, kust midagi leiti. Seetõttu on need tihtipeale natuke kallutatud," märgib ta.

Samas kiidab Jõgi metaanalüüsi juures, et see osutas hea ventilatsiooni tähtsusele. Mida tõhusam on ventilatsioon, seda väiksem on oht tervisele. "Niisiis minu arvates on siit sõnum, et jah, gaasipliit, kindlasti saastab puhast õhku, aga seda saastet on võimalik vähendada, kui paigaldada korralik ventilatsioon ja kodu tuulutada," tõdeb ta.