Ajakirjas Nature Energy avaldatud analüüsis tõdetakse, et Venemaa-Ukraina sõda kahekordistas kodude küttekulusid peaaegu kõikjal maailmas. Ilmselt pole lühikese ajaga süvenenud energiakriisist kuulnud vaid väike osa lapsi. Põhjustest, miks neile enam kommi ei osteta või miks vanemad on pahased, on vaikselt teadlikud kõik ülejäänud.

Energiahinnad mõjutavad lisaks küttele ka jahutuse, valgustuse ja tootmise kulusid ning kergitavad üleilmsetes tarneahelates kaudseid kulutusi kaupadele ja teenustele. Möödunud sügisesed energiakandjate hinnad peegeldasid Venemaa agressiooni tekitasid hirme seoses talvisel kütteperioodil ees ootavate majanduslike ja poliitiliste kriisidega.

Helgemalt poolelt lohutati, et alanud kriisialdis periood kiirendab üleminekut säästlikumale ja innovaatilisemale energeetikale. Toreda üllatusena osutus talv Euroopas tavatust soojemaks. Sõda Euroopas innustas ka ebatavalisele poliitilisele koostööle, mille ühe väljendusena võõrutati end Venemaa gaasist ja naftast. Samal ajal kehtestati agressorriigi energiakandjatele etapiviisilisi hinnasanktsioone. Gaasi ja nafta maailmahinnad kukkusid ja poliitikud kuivatasid laubalt ärajäänud kriisi ootusest tulenevat higi.

Huvitav, kas nüüd vajuvad soiku ka säästlikku energiakasutust edendama mõeldud projektid. Esialgu kulukad ettevõtmised tasuvad ära alles kaugemas tulevikus. Vara on ühes või teises suunas oletusi teha. Küll aga tasub olla tähelepanelik nii uute ideede kui ka nende käekäigu suhtes.

Eelmise aasta suvel oli maagaasi megavattuni hind peaaegu 350 eurot. Praegu kaubeldakse Euroopas 54 euroga. Euroopas ostab umbes veerand gaasist tööstus ja kaks kolmandikku kasutatakse elektri ja sooja tootmisele. Toona ennustati, et kodude kütmise hinnatõus kujuneb üheks innovatsiooni kiirendavaks teguriks. Räägiti, et maju hakatakse soojendama taastuvallikatest toodetud elektriga.

Veel enne seda tuleks aga ära kasutada seni nuhtluseks peetud ja varestele loovutatud soojusenergia. Erinevatel hinnangutel kulutavad andmekeskused serverite jahutamisele 30–50 protsenti nende tarbitavast elektrienergiast. Soojus juhitakse õhku või kohalikku veekogusse.

Igati loogilise arenguna asuti nüüd seda sooja väärtustama. Eelmisel aastal toodi eeskujuna välja Hollandi linna Groningeni, kus kavandati suurest serveripargist vabaneva soojusega talvel umbes 10 000 maja soojana hoidmist. Sarnasest kavatsusest räägiti Soome linnas Espoos ja levisid kuuldused siin-seal kavandatavatest väiksemamõõtmelistest ideedest. Tegemist oleks omamoodi võit-võit-olukorraga, milles inimesed saaksid rohkem internetti ja rohkem sooja.

Värskeima näite leiab Ühendkuningriigist, kus kohalik pilveraali teenust pakkuv ettevõte paigaldab koostöös gaasiettevõttega kodudesse sooja vett tootvad serveriplokid. Riigis on populaarsed gaasiküttega boilerid. IT-ettevõte paigaldab boileri külge paksema raamatuga võrreldava serverimooduli, mille jahutamine ühendatakse soojaveemahutiga. Gaasiküte on oma riskidega ja koostöö gaasiettevõttega tõstab lahenduse turvalisust. Ühtlasi ei kaota omanik tootja garantiid juhul, kui soovib hiljem serveri toodetud tasuta sooja teenusest loobuda.

Nn tasuta soojus võib küünilisel ajal tunduda osava pettusena. Seda see siiski ei ole. Serverimooduli asendaja lubab tagada päevas kuni 4,8 kWh eest soojust eeldusel, et klient kasutab minimaalselt 2,5 kWh serveri tekitatavast soojusest. Seega peab klient kasutama piisavas koguses sooja vett, et tagada serveri jaoks vajalik töörežiim. See ei tohiks olla probleem, sest ühe taolise serveriga toodetud sooja vee hulk vastab umbes 80 protsendile tüüpilisest tarbimisest. Elektrikulu tuleb küll kliendi taskust, aga server on elektriküttega boilerist umbes poole tõhusam. Aastaseks energia kokkuhoiuks hinnatakse umbes 230 eurot.

Klient saab siiski vaid sooja. Serveriteenust müüakse teistsugustele klientidele. Ühendus emafirmaga kulgeb läbi optilise kaabli või 4G- ja 5G-põlvkonna mobiilside. Kliendilt nende ühenduste omamist ei eeldata. Esialgu on tegemist piiratud ulatuses projektiga. Liitumine on avatud Ühendkuningriigi territooriumil. Nüüd jääb vaid oodata, millal saame meiegi internetist sooja.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".