Kurepõllu üks peamine tõmbenumber on sealne tuvide hooldamiskoht ehk tuvila. "Kapitalistlikus maailmas, kus on tunne, et pead kogu aeg midagi tarbima, oli meeldiv näha, kuidas üks kogukond on võtnud tuvidega tegelemise enda südameasjaks," rääkis Vabson, Rakendusliku Antropoloogia Keskuse antropoloog.

Ala on mitteamelik selleski mõttes, et ametlikku nime sellel ole. "Mina nimetan seda Kurepallu tühermaaks, kohalike jaoks on see nagu mets või park," arutles Vabson. Vanasti olid Kurepõllul talukohad, mis seletab sealseid rohkeid vaarikapõõsaid ja õunapuid, mida elanikud meelsasti kasutavad.

Ühtlasi on saanud Kurepõllu Tondiraba ja Kadrioru ühendavaks rohekoridoriks  ning seda iseloomustab mitmekesine taimede ja loomade kooslus. Seal on nähtud siile, jäneseid, rebaseid ja isegi põtra. "Üks ema väikeste lastega rääkis, et kuna neil autot ei ole, siis on just see ala oluline lastele linnuliikide õpetamiseks," lisas Vabson.

Pahupoolelt võis Kurepõllul märgata alkoholi ja kanepit tarvitavaid noori, samuti on sealt leitud kasutatud süstlaid. Lisaks on probleeme prügiga, sest alale tuuakse ehitusprügi ja ohtlikke jäätmeid. "Need on tõenäoliselt inimesed, kelle jaoks see on lihtsalt tühermaa ja kes ei taju selle tähtsust kohaliku kogukonna jaoks," rääkis Vabson.

Elanikud aimavad halba

Parema pildi saamiseks vestles oma magistritöös keskkonnaõigluse teemat käsitlenud Karina Vabso kohalike inimestega. Muu hulgas jäi vestlustest kõlama tõrjutuse tunne ja aimdus, et isetekkeline park ei pruugi senisel kujul kaua püsida. "Alguses ei tahetud nendest asjadest rääkida, pidin sinna kogukonda ise sisse sulanduma. Inimesed kardavad, et varem või hiljem otsustab linn sinna midagi ehitada," lisas Vabson.

Tallinna linnal on Kurepõllu pargi jaoks kehtiv planeering, mis võidakse lähitulevikus teoks teha. "Domineerib hoiak, et kui kuskil on tühi ala, tuleb see ära täita. Praegust ala ei osata väärtustada sellena, mis ta on. Linn tahab saada kasu ja see tekitab lõhe võimu ja inimeste vahel," märkis Vabson.

Uurija rõhutas, et pargi tulevikku puudutavate otsuste juures on oluline kaasata erinevaid inimesi, mitte ainult neid, kes selles juba kaasa löövad . "Lasnamäel on palju inimesi, kes tunnevad end kõrvalejäetuna. Ka nemad peaks protsessis osalema, sest nad väärtustavad Kurepõllu loodust ja naudivad selle hüvesid," kommenteeris Vabson.

Praeguseks on linn alale ehitanud jalgrattatee, mis ühendab Lasnamäge Kadrioru ja kesklinnaga. "Jalgrattatee on küll hea, aga samas muudab see ala atraktiivsemaks võimalikele kinnisvara arendustele," märkis Vabson.

Vabson lisas, et tema arvates peaks säilitama Kurepõllu ja teisi sarnaseid loodusparke võimalikult terviklikult ja sekkuma nende loomupärasse arengusse nii vähe võimalik. Rohealad on olulised ka kliimamuutustega kohanemisel, pakkudes muu hulgas varju kuumalainete ajal. "Linnaplaneerimises peaks arvestama, et rohelusse jõudmiseks ei peaks kõndima mitte rohkem kui 500–600 meetrit," arutles antropoloog.

Karina Vabson ja tema kolleegid kirjutavad keskkonnaõiglusest ajakirjas Anthropological Notebooks.