Inimarengu aruanne: ka ebaterves maailmas saab elada tervislikku elu

Foto: Siim Lõvi/ERR

Peresuhete kvaliteet on tähtsam kui nende vorm, autokeskne planeerimine tapab heaolu nii maal kui ka linnas ja valdav osa vaimse tervise mõjuteguritest asub väljaspool tervishoiu valdkonda. Need on vaid mõned tänavuses inimarengu aruandes sisalduvatest järeldustest.

Sajand tagasi peeti kurja juureks koolihariduse levikut

Enne värskete trendide lahkamist pakub pea 400-leheküljeline raport meeleoluka sissevaate eestlaste vaimse tervise minevikku.

Pärisorjade vaimne tervis polnud kuigi levinud uurimisobjekt ja ega keegi talurahva õnnelikkuse astet ka määrama ei kippunud. Nii ongi suurem huvi siinsete põliselanike omailma vastu tekkinud üsna hiljuti – pisut enam kui sajand tagasi. 

Ken Kalling vahendab toonaste arstide diagnoose, mille hulgas on näiteks "võera elu haigus" hysteria estonica, mis tekib siis, kui traditsioonilisest eluviisist eemaldutakse. Linnastumine ja koolihariduse levik olla toonud aga kaasa neurasthenia estonica ehk vaimse ja kehalise stressi.

Füüsilist tööd peeti tervise pandiks, mistõttu antropoloog Juhan Aul valutas 1940. aastal südant linnalaste tuleviku pärast, keda auahned vanemad treenivat "üle loomuliku vaimse arengu käigust, kasvõi igasuguste tundide võtmise teel."

Gümnaasiumihariduse levikus nähti aga tonti, mis ambitsioonikad tütarlapsed patuteele viib, mistõttu paljud neist lõpetavat prostituutidena või hakkavat poliitiliselt aktiivseiks. 

Eesti inimarengu indeks esimest korda langustrendis

Sotsiaalteadlased on koostanud Eesti inimarengu aruandeid alates 1995. aastast. Tänavune raport keskendub vaimsele tervisele ja heaolule. "See võtab kokku selle, kus me ühiskonnana hetkel asume, milline on meie inimeste seisund, ja avab ühtlasi mingeid tulevikuperspektiive, kuhu me liikuda tahame," rääkis peatoimetaja Tallinna Ülikooli professor Merike Sisask "Terevisioonis".

Pikalt tõusutrendi näidanud inimarengu indeks sattus 2021. aastal langusse ning riikide võrdluses on Eesti pisut madalamal kohal kui viimati. Sisaski sõnul on meie 31. koht siiski hea saavutus: "Oleme jõudnud kõrge arengutasemega riikide hulka, kus põhiküsimuseks pole enam ellujäämine, vaid parem elukvaliteet, mille hulka käib pürgimus olla terve."

Riigikogus toimunud arutelul tõi Sisask välja, et praegu kulub Eestis vaimse tervisega seotule aastas 880 miljonit eurot. Lõviosa läheb ravile ja rehabilitatsioonile, ravimitele ning hooldusele. Ennetus, kollektiivsed teenused ja tervishoiusüsteemide juhtimine ning haldus saavad sellest kamba peale kokku vaid kuus protsenti.

ÜRO seisukoht on, et inimareng saab jätkuda ja peab jätkuma ka globaalsete kriiside ajal, millest niikuinii pääsu pole. Sisask leiab, et praegu on Eestis liiga vähe haavatuse maandamist ja probleemide varajast märkamist, vaimse tervise spetsialiste napib ja nende teenused pole piisavalt kättesaadavad. Samuti jääb puudu kogukonna toest.

Võtmesõna on säilenõtkus

Edukultus ning kuuluvus- ja turvatunde vähendamine toovad kaasa vaimse tervise probleemide riski. Sisaski sõnul on oluline stressiolukordades säilitada säilenõtkust ehk head tasakaalu murdmatuse ja pandlikkuse vahel.

Lahendused ei peitugi aga vaid tervishoiu valdkonnas. Tähtsat rolli mängivad ka elustiili valikud ning keskkond, mistõttu oleks tarvis valdkondadeülest ennetust. Üks koht, kus vaimse tervise trende märgata ja mõjutada, on haridus.

Uuringud näitavad, et koolieelikud ja noorem kooliiga on vaimse tervise mõttes pigem heas seisundis ning ka füüsiliselt liigutakse palju. Järgmistes kooliastmetes on aga pilt teine: "Midagi juhtub, kui lapsed lähevad põhikooli teise ja kolmandasse astmesse. Ilmselt on nõudlikkus selles vanuses koolisüsteemi poolt väga suur," arutles Sisask.

Ta tõdes, et laste koolipäevad on pikad ja kuna sellele järgnevad kodused tööd, on koormus suur ning laste "tööpäevad" võivad kujuneda vanemate tööpäevadest pikemakski.

Sisaskile sekundeerib aruande üks autoreist Tartu Ülikooli kaasprofessor Dagmar Kutsar: "Algklasside õpilased on kooli tulles väga optimistlikud. Kuuendaks klassiks, veel enam aga kaheksandaks klassiks, kahaneb nende heaoluhinnang dramaatiliselt."

Me kõik tuleme endiselt ikka lapsepõlvest

Turvatunne, eneseteostus, heaolu ja rõõm on tugevalt seotud keskkonnaga, kus laps võrsub, ja inimestega, kelle keskel ta oma elu elab. "See, mida lapsena kaasa saad või ei saa, jääb abistama või takistama kõrge eani välja," tõdes Merike Sisask riigikogus toimunud arutelul.

Senisest enam võiks tema sõnul toetada huviharidust ja mitte vaid laste oma. "Huvihariduses osalemine on üks parim vaimse tervise probleemide ennetus, kuna inimene on kaasatud millessegi, mis pakub talle häid emotsioone ja tähenduslikke suhteid," sõnas Sisask.

Dagmar Kutsari sõnul ei tohi unustada, kuidas kõigil tuleb ka endal panustada, et olla õppimis- ja kohanemisvõimeline: "Ka ebaterves maailmas saab elada tervislikku elu. Selleks on vaja suhtlemisoskust ja koostööoskust."

Tallinna Tehnikaülikooli prorektor Helen Sooväli-Sepping tõi pressikonverentsil oma ettekandes aga välja, et üha enam inimesi on kimpus eksistentsiaalse hirmuga, mis seotud kliimamuutustega: "Eesti ühiskond on kliimamuutusega tegelemist edasi lükanud kuskil kümnendi jagu ja sellel on omad tagajärjed. Eesti kliimamurelike arv on kiirel tõusuteel."

Inimarengu aruanne lahkab vaimse tervise ja heaolu seost eluviisi, suhtekeskkondade, digitehnoloogiate ja füüsilise keskkonnaga. Aruande täistekstiga saab tutvuda aadressil https://inimareng.ee/

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: