Väga kauges minevikus tuli looduses peituvate ohtude kartmine inimesele kasuks. Hirm kannustas ettevaatlikust ja see aitas omakorda vähendada kokkupuuteid kiskjate, mürgiste organismide ja mitmesuguste tervisele kahjulike mikroobidega.

Tänapäeval elab aga hinnanguliselt üle poole inimkonnast linnastunud aladel, kus nende pärast muretsema ei peaks. Sellegipoolest kardavad inimesed paaniliselt elusolendeid, kellega nad õieti kunagi kokku ei puutu või kes ei kujuta endast mitte mingisugust ohtu, näiteks enamus ämblikke. See on pannud teadlasi kukalt kratsima, miks biofoobiad moodsast ühiskonnast kuidagi ei kao. Pigem vastupidi, linnastumine paistab hoopis foobiate levikut kasvatavat.

Puudulikud teadmised ja vähesed kokkupuuted looduskeskkonnaga võivad tekitada inimestes valearusaamu sellest, mis on ohtlik ning tekitada alusetut hirmu ja tülgastust. Nii võib moodsaid ja arenenud ühiskondi vaevata nõiaring, kus biofoobia mõjul eemalduvad inimesed loodusest. Loodusest eemal hoidminesüvendab jällegi biofoobiat.

Ühtegi suuremat uuringut biofoobiate levimuse kohta siiski tehtud pole.

Oma hirme uuritakse internetist

Turu Ülikooli ja Helsingi Ülikooli teadlased avaldasid nüüd ajakirjas People and Nature artikli, milles uurisid biofoobiate levikut Google'i otsimootori andmete abil. Uuring lähtus eeldusest, et inimesed lähevad oma muredele lahendusi otsima internetist. Teadlased võtsid aluseks 25 levinud biofoobiat ja analüüsisid nendega seotud otsimootori päringute hulka aastatel 2002 kuni 2022.

Uuringust sai selgeks, et kõige enam kardavad inimesed ämblikke, mikroobe ja parasiite. Ämblikuhirm on ka mitmete varasemate tööde põhjal üks kõige sagedamini esinevaid foobiaid. Seejuures kasvas erinevate biofoobiate otsimine internetis ajas ja kiiremini kui internetikasutus laiemalt. See tähendab, et biofoobiate levik näis ajas kasvavat.

Muu hulgas selgus otsimootori andmetest, et eriti kiiresti kasvas uuringuperioodil madude ja mikroobidega seotud foobiate kohta teabe otsimine. Viimane viitab, et need kaks foobiat esinevad üha sagedamini. Mikroobihirm näis eriti kiiresti kasvavat koroonapandeemia ajal, andes aimdust, et globaalne viirusepuhang süvendas inimeste foobiaid.

Olgu öeldud, et uuringuperioodi jooksul kahanes ainult mõne üksiku biofoobia otsimine. Loomulikult tasub ka arvesse võtta, et interneti ja otsimootorite kasutamine kasvas 2022. aastale eelnenud 20 aasta jooksul maailmas üleüldiselt.

Arenenud riigid kardavad rohkem

Kõige enam esineb biofoobiaid võrdlemisi muutumau rahvaarvuga ja pikaajaliselt linnastunud esimese maailma riikides, näiteks USA-s, Kanadas, Saksamaas ja Suurbritannias. Arvatavasti on sellistes riikides inimesed loodusest kõige enam kaugenenud ja paljud on suure osa oma elu ainult linnas elanud.

Ida-Euroopas esineb biofoobiat üldiselt vähem kui Lääne-Euroopas. Eesti, Läti ja Leedu torkavad Euroopas silma väga madala huviga erinevate foobiate vastu. Samuti uuritakse biofoobiate kohta internetist vähem Kreekas ja Balkanimaades.

Samuti avastasid teadlased seose biofoobiate ja riigis elavate mürgiste eluvormide hulga vahel. Nii esineb biofoobiat palju näiteks Austraalias.

Kõige vähem uuriti biofoobiate kohta kolmanda maailma riikides, kus elanikkonnad kasvavad kiiresti ja linnastumine algas alles möödunud sajandil. Väga vähe tehti biofoobiatega seotud internetiotsinguid ka Aafrika ja Lähis-Ida riikides. Küll aga tasub silmas pidada, et sellistes riikides on üleüldine ligipääs internetile märksa kehvem.

Teadlased arvavad, et vähem linnastunud maades võivad inimesed endiselt näha hirmu looduse ees kasuliku tunnusena ja rohkem inimesi puutuvad erinevate eluvormidega igapäevaselt kokku. Võib-olla selle pärast ei tõtta inimesed ka nii kiiresti internetist oma hirmudele lahendusi otsima.

Kuna uuringus kasutati ainult Google'i otsimootorit ja tegu pole ainsa otsimootoriga maailmas, võib seegi tulemusi mõjutada. Näiteks Hiinas ja Venemaal kasutatakse sagedamini teisi, kodumaiseid otsimootoreid.

Kokkuvõttes näitavad tulemused siiski, et kaasaegne ühiskond kasvab loodusest üha enam lahku. See omakorda süvendab Soome teadlaste sõnul omakorda linnades elavate inimeste hirmu mitmesuguste erinevate elusorganismide ees. See mõjutab inimeste heaolu, sest looduses viibimine mõjub nii vaimselt kui ka füüsiliselt hästi.