Mariana Nabais Lissaboni Ülikoolist ja ta kolleegid annavad ajakirjas Frontiers in Environmental Archaeology teada, et Figueira Brava koopast leitud krabijäänustel on kuumutamise jälgi, mis osutavad, et kunagised koopaelanikud on neid küpsetanud.

Teadlaste sõnul korjasid 90 000 aastat tagasi elanud neandertallased krabisid kivise mereranniku madalamatest soppidest mõõna ajal.

Toiduks valisid nad eelkõige täiskasvanud loomi keskmise kereläbimõõduga 16 sentimeetrit, nagu teadlased säilinud sõrgade suuruse põhjal kalkuleerisid. Püütud loomad toodi koopasse, küpsetati sütel ära ja lasti neil siis hea maitsta.

Koopaelanike toidulaual leidus mitmesuguseid merelist päritolu limuseid ja koorikloomi, kuid peamine nende seas oli siiski harilik taskukrabi, keda tänapäevalgi Euroopa vetest rohkesti püütakse ja toiduks tarvitatakse.

Teadlased uurisid hoolega, kas krabide sõrgadel või koorikul võiks leiduda kiskjate, näriliste või lindude rünnaku jälgi, kuid ei leidnud neid; järelikult olidki krabid ikka neandertallaste eneste püütud. Koorikutükkide murdumismustrid viitasid samuti, et mängus oli olnud neandertallaste käsi.

Krabide kuumtöötlemisele osutasid mustad kõrbemisjäljed, mille järgi on neile osaks saanud 300—500 kraadine kuumus; see on küpsetamisel igati tüüpiline temperatuur.

Figueira Brava koopast leitud tõendusmaterjal toetab seisukohta, et neandertallaste menüüs oli peale suurte saakloomade tähtsust ka väiksematel. Vähemalt tarvitasid Lõuna-Euroopa mereäärsete alade neandertallased mereande; põhja pool ja merest kaugemal võis asi olla ka teisiti.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.