Geneetik: avastust lahutab tervishoiuteenusest pikk teekond
Euroopa Komisjon ja Eesti riik panustavad kokku 30 miljonit eurot, et Tartu Ülikooli geeniteadlased saaks luua personaalmeditsiini arenduskeskuse. Ülikooli geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku juht Sander Pajusalu nentis aga, et on veel vara öelda, millal muutub isiklikel geeniandmetel põhinev raviplaan elu tavapäraseks osaks.
Pajusalu sõnul hõlmab geenivaramu andmestik praegu umbes viiendikku Eesti täiskasvanud rahvastikust. Täppismeditsiini arengus pole võimalikult suur andmemass tema sõnul aga esmatähtis. "Küsimus on just selles, mida nende geeniandmetega teha. Kuidas geeniandmestikke väärindada ja tuua inimeste kasutusse tervishoiteenuseid, millest oleks tõesti kasu?" arutles ta saates "Terevisioon".
Äsja saadud rahastuse toel luuakse kliinikujuhi sõnul personaalmeditsiini arenduskeskus. Seal saavad kokku erinevate valdkondade teadlased ja arstid, et astuda järgmisi samme personaalmeditsiini teenuste loomise teel. "Teadussaavutus on mõnes mõttes alles teekonna algus," selgitas Pajusalu. Üks asi on tema sõnul avastada seos mõne geenivariandi ja haigusriski vahel. Teine küsimus on aga see, kuidas see tervishoiuteenuseks vormida.
"See hõlmab tohutult palju eri protsesse. Kuidas avastusest kõigepealt laboritest teha, nii et kõik oleks valideeritud, sertifitseeritud ja vastaks regulatsioonidele? Kuidas tagada inimeste nõustamine? Kuidas teha jälgimisplaane?" loetles kliinikujuht. Teisisõnu ei tohi tema sõnul inimest keerulise geeniinfoga üksi jätta, vaid talle tuleb anda selged käitumisjuhised. "Siis, kui selllised teenused on välja töötatud, saab neid ka igapäeva meditsiinis rakendada," lisas ta.
Kuigi näiteks vähiravis leiab personaalmeditsiin juba praegu kasutust, on põhirõhk Eestis Pajusalu sõnul ennetusel. Kas Eesti inimene saab oma perearstilt isikliku geeniandmetel põhineva raviplaani viie või kümne aasta pärast, on kliinikujuhi sõnul veel vara öelda
"Mõneski mõttes teadustulemused, mis seda toetaks, on juba olemas. Samas [...] võtab selle jõudmine tõestatud tervishoiumudeli ja -teenuseni aega," märkis ta. Sel aastal võib Eestis esimeste katsetusteni jõuda näiteks rinnavähile keskendunud täppisravi projekt.
Pajusalu möönis, et kohati näevad inimesed geneetikas liiga pimesi võluvitsa. "Rohkem on meis ju inimestena kindlasti sarnast, kui erinevat. Paljud riskid tulenevadki meil sellest, et me oleme inimesed," ütles ta. Kui suur on nende riskide siia-sinna varieerumise mõju, on tema sõnul vaieldav. "Siiski teatud haiguste suhtes on geneetiline mõju suurem ja seal me loodame ka väga palju ennetuspotentsiaalile," võrdles ta.
Eesti geeniteadlaste töö on Sander Pajusalu sõnul ainulaadne, sest põhineb terve riigi ühtlustatud andmetel. "Mõnedes keskustes üle maailma on need edulood võib-olla suuremad, aga tihtipeale nad jäävad ühe haigla piiresse. Eestis me üritame neid asju teha kõikehõlmavamalt," ütles ta.
Toimetaja: Airika Harrik
Allikas: "Terevisioon". Küsis: Katrin Viirpalu.