"Tahtsime jälile saada teguritele, mis taastoodavad hariduslikku ebavõrdsust. Keskendusime sellele, kuidas lapsevanemate hariduslik ja kultuuriline taust mõjutab lapse võimalusi omandada kõrgharidust," ütles uuringu üks autoritest Triin Lauri, Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent ja järeldoktor Konstanzi Ülikoolis.

Uurijaid analüüsisid ebavõrdsuse edasikandumist kuues riigis: Eestis, Tšehhis, Itaalias, Rootsis, Saksamaal ja Suurbritannias. Konkreetsemalt võeti fookusse noored, kellel on kolm olulist õppimist soodustavat taustanäitajat: kõrgharitud ema, kõrgharitud isa ja suur kodune raamatukogu. Seda gruppi võrreldi nendega, kellel on kolmest näitajast vaid üks.

Selgus, et perekondade hulk, kus kõik kolm taustingimust on täidetud, ajas küll suureneb, kuid nende positiivne mõju edasiõppimisele pigem väheneb. Samas soodsate taustatingimuste puudumise negatiivne mõju edasistele õpingutele on kasvanud.

"Kui mõlemal lapsevanemal puudub kõrgharidus ja kodus on vähe raamatuid, siis on enamikus võrreldud riikides peaaegu 100 protsendiline tõenäosus, et sellest perest pärit laps ei jõua kõrghariduse omandamiseni," märkis uuringu teine autor, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi professor Ellu Saar.

Eesti teiste riikide võrdluses

Toetavate taustatingimuste puudumise negatiivne mõju oli kõrge kõikides analüüsitud riikides, kuid iseäranis tuli see välja Eesti ja Tšehhi puhul. See on kooskõlas ka varasemate uuringutega. "Eesti laste haridustulemuste erinevustes on ema kõrgharidus ja raamatute hulk kodus alati olulist seletavat jõudu omanud," kommenteeris Triin Lauri. Ta lisas, et siiski oli mõnevõrra üllatav, kuidas vanemate madalama hariduse ja kesise raamatuvaliku ühismõju edasiõppimisele nii selgelt välja joonistus.

Teiste riikide seas paistis silma Rootsi, kus lapsevanemate kõrghariduse puudumine ja raamatute vähesus ei omanud nii suurt rolli lapse edasiõppimise soodustamisel ega ka takistamisel. Seejuures on Rootsis aastate võrdluses taustaingimuste puudumise negatiivne mõju vähenenud. See erineb oluliselt teiste vaadeldud riikide haridusliku ebavõrdsuse mudelist.

Saksamaa oli pigem Eestiga sarnane, sest soodsad taustatingimused mõjutavad seal järgmise põlvkonna haridusteed pigem vähem, kuid ebasoodsad takistavad edasiõppimist oluliselt. Suurbritannia puhul ilmnes aga vastupidine trend. Võrreldes teiste riikidega piiras seal ebasoodne taust kõrghariduse omandamise võimalusi vähem.

Raamatud kujundavad kasvukeskkonda

Uurimus tugines täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC-i andmetele, milles osalenud inimesed pidid muu hulgas kirjeldama kodust raamatute hulka skaalal 0-500. "Kuigi see meetod on saanud ka kriitikat, võib siiski ütelda, et tegemist adekvaatse ja levinud mõõdupuuga kultuurilise kapitali hindamiseks," ütles Lauri. Eestist osales uuringus ligikaudu 5000 inimest.

Andmed ei sisaldanud infot selle kohta, kas lapsed raamatuid päriselt lugesid. "Ka varasemad uuringud on näidanud, et raamatute olemasolu on tähtsam, kui nende lugemine," märkis Ellu Saar. Ta lisas, et võrreldes mitmete teiste riikidega on eestlaste kodudes raamatuid keskmisest rohkem.

Uurijate sõnul viitab raamatute rohkus lapsepõlvekodus teatud tüüpi lapsevanematele ja nende loodud kodusele keskkonnale, millel on positiivne mõju lapse õpingutele ja üldisele arengule. Varasemad uuringud on kinnitanud, et raamatute arv kodus toimib haridustulemuslikkust tõstvana ka eraldiseisva kapitalina.

Uuring ilmus ajakirjas International Journal of Comparative Sociology.