Seireuuring: koroonasse nakatumist hoogustab omikrontüve uus alavorm

Koroonaviirus kunstniku nägemuses.
Koroonaviirus kunstniku nägemuses. Autor/allikas: Alexandra Koch / Pixabay

Koroonaviiruse levimust hoiab püsivalt suurena omikrontüve uus alamvorm ja inimeste vähenev ohutunne, selgub Tartu Ülikooli juhitavast seireuuringust.

Seireuuringu novembrikuise etapi tulemused näitasid, et koroonaviiruse levimus püsib neljandat kuud ühtlaselt suur. Sama võib öelda antikehade levimuse kohta. Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on näitajad olnud enam-vähem samasugused juba augusti lõpust alates.

Uuringus osalenud 1970 inimesest andis positiivse koroonaproovi 5,8 protsenti. sealjuures 3,7 protsenti ehk iga 27. täisealine oli veel nakkusohtlik. Nakkusohtlikest täisealistest 80 protsendil esinesid kerged või mõõdukad haigusnähud.

Uus alavorm ja ohutunne

Suurte nakatumisnäitajate püsimises on osalt süüdi Eestiski kanda kinnitanud omikrontüve alamvorm BQ1.1, mida nähti juba eelmise seireetapi aja. Nüüdses etapis tuvastatud nakkusjuhtudest põhjustas alavorm viiendiku.

"See on omikronist veelgi nakkavam viirustüvi, mis suudab varasemast põdemisest tekkinud immuunvastusest mööda hiilida. Õnneks on sellegi tüve tekitatud haigusjuhtumid pigem kerged ja rasket haigestumist ta valdavalt ei põhjusta," selgitas Kalda.

 Samal ajal võis märgata taas üldise ohutunde vähenemist. Kuigi iga kümnes täisealine oli lähikontaktis võimaliku nakatunuga, võttis vaid iga viies seejärel nakkuse leviku pidurdamiseks midagi ette. Kalda tuletas seetõttu taas meelde, et kõige lihtsam viis haigestumisest ja nakkuse levitamisest hoiduda on järgida tavalisi ettevaatusabinõusid: pesta käsi, kergete haigusnähtude korral teha kiirtest ja igasuguste viirushaiguse tunnuste ilmnemisel hoiduda lähikontaktidest.

Antikehade tase püsib kõrge

Seireuuringu käigus tehtavaks antikehade analüüsiks andis proovi 1855 inimest, Kaitsekehad olid neist olemas 90 protsendil. Üle 65-aastaste vanuserühmas on antikehade levimus 95 protsenti. Seekordne etapp näitas, et kui vaktsineeritutest on antikehad olemas pea kõigil, siis neist, kes on haiguse üksnes läbi põdenud, vaid 66 protsendil.

Andmed kinnitasid lisaks, et kaks tõhustusdoosi saanud inimestel on antikehi märkimisväärselt rohkem kui teistel. Samuti oli nende seas nakkusjuhtumeid mõnevõrra vähem.

Kui nooremas vanuserühmas soovib tõhustusdoosi teha 15 protsenti vastanutest, siis üle 65-aastaste seas plaanib seda kolmandik. Ruth Kalda soovitab tõhustusdoosi kindlasti teha kõigil eakatel ja ka kaasuvate haigustega riskirühmadesse kuulujatel.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: