Kes meist ei tahaks jätta endast targa ja erudeeritud inimese muljet, teenides sellega ära kõikide siira imetluse, sealhulgas natuke eneseimetlustki?

Tänapäeval on endale targa inimese enesekuvandi loomine lihtsam kui eales varem — tarvitseb vaid postitada sotsiaalmeedias link mõnele targale kirjutisele.

Niisuguse järelduse võib teha Ameerika teadlaste uurimistööst, milles selgus, et kui inimene jagab ühismeediasõpradele näiteks mõnda lehelugu, siis tekib talle endale tunne, et ta teab loos käsitletud teemast rohkem, kui ta tegelikult teab.

Kõrgendatud enesehinnang võib tekkida ka juhul, kui postitaja on jagatava teksti sisuga ainult vilksamisi tutvunud, võib-olla isegi vaid pealkirja lugemisega piirdunud.

Enesehinnang võib kerkida puhtalt selle toimel, et teksti jagaja võtab endale avalikkuse ees natuke justkui eksperdi rolli, roll aga tekitab ka endas tunde, et vallatakse teemat.

Susan Broniarczyk ja Adrian Ward kirjutavad koos kolleegidega Texase Ülikoolist Austinis ajakirjas Journal of Consumer Psychology, et eriti tõuseb postitaja enesehinnang just lähemate sõprade ringi kontekstis.

Oma tulemusteni jõudsid teadlased mitme uuringu põhjal. Ühes neist andsid nad üliõpilastest katseisikutele lugeda hulga uudislugusid mitmesugustel teemadel ja ütlesid, et neid võib vabalt lugeda ja sotsiaalmeedias jagada.

Siis testisid teadlased katseisikute objektiivset ja subjektiivset teadmist kõigis lugudes käsitletud teemade kohta — nii seda, mida tegelikult teati, kui ka seda, mida vaid arvati end teadvat. Nii selguski, et subjektiivne teadmine kasvab ka pelgalt tõigast, et inimene on teksti ühismeedias jaganud.

Kui palju võib inimeste enesekuvandis eksperdiks olemisest olla näivust, aitab aimata üks teine hiljuti Ameerikas tehtud uuring, mille järgi loeb vaid 51 protsenti uudisloo lugejatest selle enam-vähem tervikuna läbi, 26 protsenti loeb loo läbi osaliselt, ülejäänud piirduvad vaid pealkirja ja juhtlõiguga.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.