Vana aja telepildist on meeles kaadrid keskendunult raadio ääres istuvast meesterahvast, kes kuulab rindeteateid sõjaaegsest Euroopast. Leiab veel näiteid, milles pistis tegelane sõnumitest moodustuval rindejoonel kaardi sisse torgatud nööpnõelu. Võis oletada, et nõelapead olid osalisi tähistavalt värvilised, kuigi mustvalgelt pildilt polnud võimalik rohkem infot lugeda.

Täna on infot oluliselt rohkem. Tähelepanu kammitsev huvi sõjasündmuste vastu on jäänud aga samaks. Muus osas on pilt tundmatuseni muutunud. Tõenäoliselt polegi enam paljudes kodudes raadiot. Siinkohal pean silmas raadioaparaati, mitte raadioprogramme.

Raadio on televisioonist vanem, aga digitaalsel ajastul on paradoksaalselt rohkem löögi all teleprogrammide vaadatavus. Raadioprogramme kuulab regulaarselt enamik üle 15-aastastest. Koduseinte vahel küll natukene varasemast vähem, aga selle eest autodes ja tööl rohkem. Raadioaparaati asendab enamasti mõni digitaalne vahend, peamiselt arvuti või telefon.

Sõjateema juurde tagasi tulles: raadioprogramm on uudiste vahendajana endiselt olemas, säilitades ka oma vanamoodsalt aeglase olemuse. Tänu arvutile ei panda viidet eriti tähele, sest digitaalsed kanalid toovad kätte uudised koos pildiga enam-vähem keset sõjasündmusi. Uue aastatuhande alguses tekkinud sotsiaalse suhtluse kanalitest kujunesid vastu ootusi uudiskanalid ja kogu nähtust asuti nimetama sotsiaalmeediaks.

Tagantjärele täiesti loomulik, et nutitelefonide tõttu saab sündmuste lähenduses olijate kaudu juhtunust teada praktiliselt kohe, sõltumata maailmajaost ja teave levib samal hetkel üle kogu maailma. Traditsioonilise ajakirjanduse toimetuste tsükli tagatud kvaliteeti trumpas kiirus, materjali rohkus ja mitmekülgsus. Isegi ekslik või tahtlikult levitatud valeinfo ei osutunud kuigi segavaks, sest tänu kiirusele ja allikate rohkusele saadi ka valede ja müra keskel tegelikule olustikule enamasti pihta.

Seoses sõda puudutava teabega on uueks sotsiaalmeedia kvaliteediks lühendi OSINT taga avanev inimeste ja tehnoloogia koostöös valmiv üksikasjalik ülevaade sõjatandril toimuvast. Ümbertõlgitu ja -sõnastatuna on tegemist avatud allikatest kogutava teabe põhjal koostatava luureülevaatega.

Protsessi algatamiseks piisab telefoniga tehtud pildist. Teel liikuva sõjatehnika või puruks lastud soomukiga pildil leidub enamasti mitmesugust asukohta kirjeldavat teavet. Internetis on tuhandeid huvist ja abist motiveeritud vabatahtlikke, kes asuvad nende detailide põhjal tuvastama pildi asukohta, kellaaega ja kõike muud tähendust loovat.

Mõnikord leiab vajaliku teabe pildifaili digitaalsest päisest, aga see pole kindel. Tehes esmalt kindlaks asukoha, saab vajadusel järgnevalt ilma, päikesevalguse langemise nurga jmt abil tuvastada pildistamise aja. Kogu teave kantakse avalikult kättesaadavatele kaartidele. Mõneti sarnaneb tulemus sissejuhatuses mainitud maailmasõjaaegse raadiokuulaja nööpnõeltest kaardiga, kuid on oluliselt üksikasjalikum, ajakohasem ja väärtuslikum nii kohalikele elanikele kui ka nende abistajatele.

Ukraina sõja tõttu pälvis amatööridest OSINT "sõjaluure" maailma ajakirjanduse tähelepanu. Seda mitte uut nähtust kajastava uudise mõttes, sest tegemist on juba üpris hästi väljakujunenud valdkonnaga. Ajakirjandus avastas endale ning oma tegevuse kaudu kogu maailmale kasuliku ja tasuta teabeallika.

Traditsiooniliselt olnuks taolise info hankimine eluohtlik. Ühtlasi oleks olnud see jõukohane üksnes koolitatud ja vajaliku varustusega sõjareporteritega uudisagentuurile. Oht eludele on endine, aga ka surmaohus sünnib infot, mis jäi varem kogumata. Nüüd koguneb ka rindel eluga riskivate inimeste telefonidest info sotsiaalsest meediast moodustunud tagalasse, kus tegelevad selle vääristamisega tuhanded vabatahtlikud.

Olgu näitena toodud USA-s tegutsev 20-aastane tudeng Justin Penden. Ta haldab paarikümne miljoni inimeseni jõudnud sõjainfot vahendavat Twitteri kontot Intel Crab. Kõik sai alguse huvist leida sõjategevusest veebiruumi jõudnud piltide põhjal nende asukoht. Kõik vajalikud kaardid ja pildid on veebiruumis vabalt saadaval. Vaja oli, et keegi need kokku viiks. Miljonitel inimestel on sarnane huvi, aga vähem aega ja oskusi, mistõttu sai Justini säutsuvoost kiiresti populaarne külastuskoht.

Veebiruumis on juba päris palju analoogseid amatööride tööle rajanevaid sõjalist teavet koondavaid ja sündmuste taustu avavaid infokeskkondi. Enamiku sünnikuupäevad seostuvad viimase kümmekonna aasta sõjaliste konfliktidega. Peamiselt sündisid need 2011. aastal Süüria kodusõja ja kolm aastat hiljem Venemaa Krimmi vallutamisega lahvatanud sõjategevuse tulemusel.

Tegemist on tavaliste inimestega, kelles äratas sõda ilmselt ürgse kire, mille olemasolust rahus elades polnud neil aimugi. Amatööridest militaarteabe koostajad pole sõjaväelased, vaid õpilased, üliõpilased või mõne täiesti argise ameti pidajad. Nende kolleegid tihti ei teagi, et tegemist on maailmas tunnustatud "sõjalise luure keskuste" pidajatega. Seda võib vist pidada hea luuraja tunnuseks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".