Laias laastus saab jaotada järvejää mustaks ja valgeks. Neist esimene koosneb peaaegu täielikult jääkristallidest ja on läbipaistev. Teises võib leiduda aga rohkelt õhumulle ja külmunud lund. Kõigi taoliste ebapuhtuste tõttu on selle kandevõime musta jää omast kuni poole väiksem.

"Nägime oma uuringu raames, et paljudel järvedel polnudki 2020/21. aasta talvel kuigi palju musta jääd. Taolistel veekogudel viibimine on kindlasti oluliselt ohtlikum," sõnas uurimuse kaasautor ja Eesti Maaülikooli vanemteadur Alo Laas.

Kokku uurisid teadlased töö raames 31 maailma järve jääkatet. Eestis võeti proove Peipsilt, Võrtsjärvelt ja Saadjärvelt. Olgugi et ülemöödunud talv kujunes üheks põhjapoolkera soojemaks, polnud Eestis vähemalt neil järvedel valge jää osakaal võrreldes ülejäänutega erakordselt suur. Maksimaalselt moodustas see jää kogupaksusest 55 protsenti.

Samas võib oodata, et valge jää muutub kehva suusailma kehva kummikuilmaga asendudes siingi üha suuremaks probleemiks. "Musta jää tekkeks on vaja vee kiiret külmumist. Valge jää moodustub seevastu nullkraadi lähedal kõikuvate ilmadega, kui see pidevalt külmutab ja sulatab," selgitas Laas. Sarnaselt sajab soojematel talvedel rohkem lund, mis soodustab samuti valge jää teket.

Üldiselt hakatakse praegu inimesi Eestis jääle laskma, kui selle paksus kasvab üle kümne sentimeetri. "Sinna juurde peaksime senisest rohkem aga teadvustama, mis sorti ja kui kvaliteetne see jää on. Ühte inimest võib kanda ka kümme sentimeetrit valget jääd, kuid suurema rühmaga on juba kuri karjas. Siiani on teinud ametiasutused talviste uppumiste ja läbi jää vajumise ennetamisel pärist head tööd," lisas vanemteadur.

Samas nentis ta, et paljast silmast jääb jää kvaliteedi hindamiseks vajaka ja tarvis oleks uurida ka selle kristallstruktuuri. "Loodame, et meie töö kannustab valge jää osakaaluga jää tugevuse määramiseks kasutatavates mudelites rohkem arvestama. Seni pole seda väga tehtud," sõnas Laas. Eeskätt on see oluline Eestist põhja poole jäävates riikides, nagu Kanadas ja Venemaal, kus kasutatakse jääteedel raskemaid sõidukeid ja veokeid agaramalt.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications, Eesti teadlastest lõi selles lisaks Laasile kaasa Eesti Maaülikooli vanemteadur Külli Kangur.