Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on rinnavähk üks levinumaid vähivorme. Igal aastal haigestub sellesse umbes 2,3 miljonit inimest. Kui arstid avastavad rinnavähi piisavalt vara, on võimalik haigusest sageli priiks saada. Olukord muutub keerulisemaks, kui vähil tekivad siirded. Metastaas ehk siire tekib siis, kui vähirakud eemalduvad algsest kasvajast, liiguvad veresoonte kaudu läbi keha ja moodustavad teistes elundites uusi kasvajaid.

Selleks, et vähisiirded liiguksid teistesse elunditesse, peavad vähirakud kõigepealt esmasest kasvajast eemalduma ja vereringesse sisenema. Siiani ei ole vähiuuringutes aga pööratud erilist tähelepanu küsimusele, millal kasvajad metastaatilisi rakke levitavad. Varem oletasid teadlased, et kasvajatest vabaneb selliseid rakke pidevalt.

Ajakirjas Nature avaldatud uuring näitab, et liikumine toimub enamasti siis, kui peremees magab. Uuringu käigus, mis hõlmas 30 naissoost vähipatsienti ja hiirtega tehtud katseid, leidsid teadlased vereproovidest, et kasvaja tekitab rohkem ringlevaid rakke siis, kui loomad või inimesed magavad. Teadlased kogusid haiglaravil viibinud patsientidelt proove öösel kell 4 ja uuesti hommikul kell 10.

Nad leidsid päevaste ja öiste proovide vahel märkimisväärse erinevuse: 78 protsenti kõigist tuvastatud vähirakkudest leiti kella neljasest proovist. Öösel kasvajast väljuvad rakud jagunesid kiiremini ja seetõttu on neil suurem potentsiaal metastaaside tekkeks, võrreldes ringlevate rakkudega, mis väljusid kasvajast päeva jooksul.

Teadlased kordasid eksperimenti neljas erinevas rinnavähi mudelis, võttes ka loomadelt vereproovi, kui nad puhkasid ja kui nad olid aktiivsed. Tulemused ühtisid inimestelt võetud proovidega: 87–99 protsenti vähirakkudest tuvastati hiirte puhkefaasis.

Teadlased sõnasid, et on oluline mõista, millal rakud ringlevad ja millal nad on kõige agressiivsemad. Taoline teave aitab arendada uusi ravivõimalusi, et tappa just neid rakke, mis vähil teistesse organitesse levida aitavad.

Miks vähirakud on osavamad just öösel siirete moodustamisel, ei ole veel täiesti selge.

Teadlaste järgmine samm on välja selgitada, kuidas saaks neid leide kasutada olemasolevate vähiravimeetodite parandamiseks. Järgmistes uuringutes soovivad teadlased teada, kas eri vähiliigid käituvad sarnaselt rinnavähiga ja kas olemasolevaid ravimeetodeid saab muuta edukamaks, kui patsiente ravitakse eri kellaaegadel.