Teadlased soovitavad lükata buldogi või mopsi soetamise tulevikku
Buldogite näod on aretatud lapikuks, mis tekitab neil loomaarstide sõnul eluaegseid hingamisraskusi. Sestap soovitavad veterinaarid värske uuringu valguses inimestel tungivalt buldogide võtmisest hoiduda, kuni nende tervist pole tõuaretusega tugevdatud.
Briti teadlased leidsid värskes uuringus, et buldoge kimbutavad erinevad terviseriskid võrreldes teiste koertega kaks korda sagedamini. Kuningliku veterinaariakolledži ekspertide sõnul tuleb tõug viivitamatult ümber kujundada, et Ühendkuningriigist ei saaks järjekordne riik, kus buldogite pidamine ära keelatakse, vahendab BBC News.
Eksperdid paluvad inimesi hoiduda ühtekokku kolmest koeratõust: Inglise buldogist, Prantsuse buldogist ja mopsist, kuniks nende eelnevast tõuaretusest tulenevad probleemid mingi lahenduse leiavad. Ühtlasi paluvad nad inimestel nende tõugude promomine ühismeedias jagatud piltide kaudu lõpetada.
Buldog muutus äärmiselt populaarseks koeratõuks viimase aastakümne jooksul. Ajalooliselt meenutas Inglise või Briti buldogi nime kandev tõug inimestele Winston Churchilli allavajunud põskedega näojooni – nii nähti koeras julguse ja südikuse sümbolit.
Inimesed paistavad eelistavat just buldogitõugude äärmuslikke jooni: lapikut nägu, kortsus nahka ja jässakat kehaehitust. Paraku muudavad kõik need omadused koerte tervisevaevustele vastuvõtlikumaks ja panevad veterinaare muretsema.
Esteetika hind
Uuringus võrdles töörühm tuhandete lemmikloomana peetud Inglise buldogite tervist teist tõugu koerte tervisega. Ilmnes, et Inglise buldogitel tekkis teistega võrreldes aastas kaks korda tõenäolisemalt mõni tervisemure.
Kõige sagedamini ehk 38 korda tõenäolisemalt esines buldogitel nahavoltide nakkushaigusi. Samuti esines neil 26 korda sagedamini kirsisilma, 24 korda tõenäolisemalt alalõua eendumist ja 19 korda sagedamini hingamisraskusi. Ühtlasi selgus, et mopsidelgi võib samamoodi esineda teistest enam tervisemuresid.
Oma suurte punnis silmade ja lapiku näoga on buldogid uuringu ühe autori Dan O'Neilli sõnul kahtlemata armsad, kuid aastatepikkune aretustöö teeb nüüd neile karuteene. Inglise buldogil ja teistel sarnastel tõugudel on tema sõnul endiselt äärmuseni aretatud välimik ja interjöör (koera välimus ja ülesehitus), millega kaasneb põdur kaasasündinud tervis.
Siin näeb O'Neill kandvat rolli just inimeste maitse-eelistustel – inimesed võiks tema hinnangul nõuda mõõdukamate ja tervislikumate tunnustega koeri. Kuniks tõu omadusi pole muudetud, võiksid lapiku näoga lemmikust huvitatud inimesed enne koeraostu veidi mõelda ja oodata.
Tervis ennekõike
Inglise buldog oli kunagi lihaseline ja atleetlik tõug. Dan O'Neilli sõnul ongi muutuste võti laiema üldsuse käes. Muutus saab tema sõnul tõeks saada, kui inimesed ei postita ega märgi neist koertest ühismeedias pilte meeldivaks – teisisõnu, ei tee neile tahtmatut reklaami.
Küll aga tunnistas O'Neill, et buldogi erakordne populaarsus on mõistetav, arvestades tõu psühholoogilist mõju inimesele. Oma suurte peade ja silmade ning osavõtliku loomusega meenutavad nad imikuid – neid nähes vallanduvad vaatajas hoolitsevad instinktid.
O'Neilli sõnul on inimestel mõistetavalt raske sellise halearmsuse tunde vastu võidelda. Samas võib meie meelest meeldiv pealispind tähendada koerale kõike muud kui meeldivat elu. Paljudel juhtudel on sellised koerad uurija sõnul elu aeg piinades.
Paljudes riikides on buldogite aretamine juba keelatud. Ekspertrühmade sõnul ootab sama saatus ka Ühendkuningriiki, kui midagi ette ei võeta. Praegused buldogi- ja mopsiomanikud peaksid oma lemmikuid silmaprobleemide, hingamisraskuste ja nahavoldi nakkuste suhtes hoolikalt jälgima. Murede korral julgustavad uurijad omanikke kindlasti loomaarstile pöörduma.
King's College Londoni veterinaarajaloolase Alison Skipperi sõnul olid paljud tõu välimikuga seotud haigused teada juba enam kui sajandi eest. Tema hinnangul aitaks tervist esikohale seadev ja vastutustundlik tõuaretus populaarse buldogitõu heaolu parandada.
Briti kennelklubi osutab samuti, et pidamiskeeld pühiks murekoha lihtsalt vaiba alla. Nende kõneisiku Bill Lamberti sõnul ootab klubi samuti võimalikult ruttu, et inimesed ei lähtuks koera valikul üksnes ühismeedias kõlapinda saanud välimusest. Pigem võiks koerasõbrad eelistada aretajaid, kes ei paisuta koerte tunnuseid äärmustesse ja väärtustavad nende tervist.
Uuring avaldati ajakirjas Canine Medicine and Genetics.
Toimetaja: Airika Harrik