Võrreldes keskmise kehatemperatuuriga, mis jääb natuke alla 37 kraadi, on meil ajusoojust seega ligi kaks kraadi rohkem.

Mõnedes aju süvastruktuurides on aga temperatuur veelgi kõrgem, tihtilugu isegi üle 40 kraadi, eriti naistel ja eriti päevasel ajal.

Nina Rzechorzek ja John O'Neill Inglismaal Cambridge'is tegutsevast Meditsiiniuuringute Nõukogu molekulaarbioloogia laboratooriumist ning nende kolleegid mõõtsid katseisikute ajutemperatuuri magnetresonantsspektroskoopia meetodil.

See meetod võimaldab võtta temperatuurilugemit inimese aju eri piirkonnist täiesti mitteinvasiivselt, termomeetrit ajju pistmata. Varem ei ole aju temperatuuri ja selle ajalis-ruumilist varieeruvust nii täpselt ja põhjalikult mõõdetudki.

Mõõtmistest selgus muu hulgas, milline on temperatuur aju eri osades, eri kellaaegadel, meestel ja naistel.

Rzechorzek, O'Neill ja kaaslased värbasid katseisikuiks 40 inimest vanuses 20–40 aastat. Nad mõõtsid neil aju temperatuuri kolm korda päevas: hommikul, pärastlõunal ja hilisõhtul.

Tulemused kummutavad ammu juurdunud kujutelma, et aju temperatuur on ülejäänud keha temperatuuriga võrdne. Autorid sedastavad ajakirjas Brain, et kõrgeim nende mõõdetud ajutemperatuur küündis tervelt 40,9 kraadini.

Inimeste aju oli kõige kuumem pärastlõunal ja kõige jahedam hilisõhtul. Naistel oli aju temperatuur keskmiselt 0,4 kraadi kõrgem kui meestel. Ka oli vanemate katseisikute aju natuke soojem kui noortel, eriti sügavamates ajuosades, kus vanusega seonduv erinevus oli keskmiselt 0,6 kraadi.

Huvitav on see, et terve inimese terve aju normaalne temperatuur on nii kõrge, et mujal kehas oleks tegu juba palavikuga. Teadlased soovivad nüüd edasi uurida, kuidas võib aju temperatuuri muutumine seonduda aju tervisega.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.