Mälestuse helgus sõltub ühest virgatsainest
USA-s asuva Salki instituudi teadlased tegid kindlaks ajumolekuli, mis aitab mälestustele häid või halbu emotsioone külge pookida.
Hetke vaid mõni mälestus kestab, kuid on neid, mida minna ei lasta. Ilmselt ei lastud mälestust minna, sest see tekitab mäletajas tugevaid tundeid. Salki süsteemi-neurobioloogia labori teadur Kay Tye ja kolleegid teavad nüüd öelda, kuidas need tunded mälestuste külge saavad.
Nii loomale kui ka inimesele tuleb elus kasuks teatud kogemusi vältida ja teisi eelistada. Selleks peab tema aju seostama iga kogemusega mingit tunnet ehk valentsi. Aju võimet tundeid ja mälestusi ühendada kutsutaksegi valentsimääranguks.
Kay Tye avastas juba 2016. aastal hiirte õppimist jälgides, et ajus aitab uuele infole valentsi määrata rühm ajurakke mandeltuuma allosas. Ajuosa on juba varemgi seostatud tunnete ja mälestuste moodustamisega. Nii nagu rööpapaar viib samasse suunda, aga kokku ei puutu, määrasid häid ja halbu tundeid seal veidi erinevad rakud. Ehkki raudtee oli leitud, ei teadnud uurijad toona, mis annab ajus signaali üht või teist rööbast pidi liikuda.
Ajakirjas Nature avaldatud värskes uuringus sai töörühmale selgeks, et mälestuse emotsionaalse varjundi määravaid ajurakke mõjutab molekul nimega neurotensiin.
Uurijad teadsid juba varem, et valentsiga seotud rakud neurotensiini eritavad, kuid samas vallandavad need palju teisigi virgatsaineid. Niisiis eemaldasid uurijad prooviks hiirte rakkudest neurotensiiniga seotud geeni ja vaatasid, kuidas närilistel selleta läheb.
Ilma neurotensiini ja ajurakkude vahelise infovahetuseta ei suutnud hiired enam õpituga häid tundeid seostada. Halbu tundeid aga huvitaval kombel küll. Neurotensiini puududes tekkis hiirtel negatiivne valents isegi paremini ehk kõik halb jäi paremini meelde.
Tulemus viitab, et aju oma loomulikus olekus ongi hirmu tundmise poole kaldu. Negatiivse valentsiga seotud ajurakud hakkavad igal juhul tööle ja alles neurotensiini vallandumine paneb tööle ka positiivse valentsiga seotud rakud. Tye sõnul on see inimese evolutsiooniloole ja selle jooksul kohatud ohtudele mõeldes igati loogiline.
Jätkukatsetes näitas tema töörühm, et kui ajus eritus rohkem neurotensiini, toetas see heade tunnete tekitamisel põhinevat õppimist ja pehmendas negatiivse valentsi teket. See kinnitas veelkord, et positiivseid tundeseoseid aitab sõlmida just neurotensiin.
Avastus võib aidata paremini mõista, miks on mõnedel inimestel raskusi halbadest mälestustest minna laskmise ja unustamisega. Näiteks valmistab see probleeme inimestele, keda kimbutab ärevus, depressioon või traumajärgne stressihäire. Töörühm loodabki leida pikas plaanis uusi võimalusi nende murede raviks.
