"Hollywood on koht, kus nad maksavad sulle suudluse eest tuhat dollarit ja hinge eest viiskümmend senti. Ma tean, sest lükkasin esimese pakkumise piisavalt sageli tagasi ja pidasin vastu viiekümne sendi kutsele." Tähelepanek kuulub filmilinal tundeliste blondiinirollide esitamise poolest tuntud Marilyn Monroele. Inimsuhete suhtes tundliku vaatlejana näidendeid kirjutanud Bertolt Brecht on omakorda tõdenud: "Inimrass kipub mäletama pigem väärkohtlemist, mille ohvri osaks ta on saanud, mitte armastust. Mis jääb järele suudlustest? Ent haavad jätavad armid.".

Kevadega saabuvad muutused valguses, mis mõjutavad looduses ajus meeleolusid kujundavate virgatsainete dopamiini ja serotoniini dünaamikat, mille tõttu muutuvad inimesed vastuvõtlikumaks lähedastele suhetele. Vähem teaduslikult öeldes on kevad romantiline ajajärk. Veelgi müstilisemalt väljendudes oodatakse sel ajal imesid. Vahest on üheks selliseks tuleviku romantikat valgustav kaugsuudluse tehnoloogia.

Marilyn Monroe filmistuudiole suunatud etteheitest võib aru saada. Suudlus on formaalselt ja rahas mõõdetuna kulukas, kuna vajab kahe inimese aja ja asukoha kokkulangemist. Need eeldused on hinnas eriti uuemal ajal. Samuti on õigus Brechtil, sest vägivald ja draama müüvad, kuna suudavad natukenegi äratada reklaamide ja emotsioonidel mängivate uudistega tuimaks tambitud tähelepanu.

Sestap võibki USA-s Carnegie Melloni Ülikoolis tegutseva tuleviku tarbijaliideste töörühma loodud suudlemisliidest pidada kevadiseks romantiliseks üllatuseks. Fantaseerimata pikemalt töörühma liikmete motivatsiooni ja testimispraktikate üle, tasub keskenduda loodud lahendusele endale. Lisamata näoga kokkupuutuvaid masinlikke osi, täiendasid insenerid laiatarbe virtuaalreaalsuse silmi katvat seadet nii, et selle kasutaja huultel tekib puudutuse tunne. Puudutuste kombinatsioonid loovadki tunde, nagu keegi teda huultele suudleks.

Silmade osas muud maailma blokeerivalt neile sürreaalset, sünteetilist visuaalset informatsiooni edastava seadme alumise serva külge kinnitati tosin pisikest ultraheliallikat, mis suunati huultele ja suud ümbritsevale alale. Ultraheli inimene ei kuule, aga kuna heli puhul on tegemist õhuvõngetega, sünnib õhusurve tulemusel huultel tunne puudutusest. Suud avades tajutakse sama hammaste, igemete ja keelega.

Edasi oli vaid vaja leiutada tehnilised mustrid koos informatsiooni vahendava koodiga, et võimaldada suudluse ülekannet kasvõi kusagilt kaugemalt ning vältida olukorda, kus romantiline hetk meenutaks joogipudeli puudutusele sarnanevat sensoorset aistingut.

Karastusjoogi külma ja ümmarguse pudeli suu meenutamine antud kohal pole üldse sobimatu. Töörühm kavatsebki järgmiseks arendada just joomisega seotud tunnet puudutusest. See on küll vähem romantiline, aga võib osutuda tulusamaks. Antud vaates avaneb kogu arendustöö suurem ja rahast motiveeritud taust.

Esimestel kordadel tundub virtuaalreaalsuse pakutav kogemus põnev. Seejärel kaotab see tasapisi esialgse õhina efekti ja hakkab muutuma kuivapoolseks. Visuaalselt erutava kõrvale pakutakse vaid heli ja ebamääraseid värinaid, kuigi lubatakse ju päris maailma ägedama kogemusega asendamist.

Tõelisest teatraalsest empiirikast puuduvad lõhnad, maitsed ja puudutused. Puudu on lagendikule saabumistest teavitav üle lauba libisev tuulepuhang, põsel roniva ämbliku puuudutus jmt. Aju heas ja ka halvas mõttes petmiseks läheb vaja rohkem ja ehedamaid sisendsignaale. Käesolev leiutis võib osutuda sel teel üheks võtmetehnoloogiaks.

Kirjeldatud ultraheliallikatega saab põsele tekitada aistingu kasvõi veepritsmetest. Seepeale võib ette kujutada, milliseid vestlusi uudis sünnitab suurte karastusjoogi tootjate turunduse osakondades. Edaspidi ei katkesta arvutimängu karastavat rüübet reklaamvideo, vaid kliendile pakutakse võimalust.

Vahest nõutakse isegi reklaami lõpetamise tingimusena, et ta võtab virtuaalsesse kätte pakutava joogi, kogeb näol jahutavaid piisku ja huultel seda igatsemapanevalt maitsetut, kuid karget kulinat. Selleks ajaks on arvutimäng juba aidanud mänguril unustada reaalsuse, tormates lahinguväljal, kui põski torgivad plahvatuste kuumus ja tuiskav liiv.

Oluline tehniline lahendus on loodud. Nüüd jääb vaid oodata fantaasia vilju. Miks mitte otsida keset rutiinset tööpäeva lohutust Marilyn Monroe või George Clooney suudlusest?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".