Päästekaevamised Pariisi Jumalaema kirikus algasid tänavu veebruari alguses. Algselt pidid kaevetööd kestma kolm kuni viis nädalat, kuid ilmsiks tulnud leidude tõttu otsustati kaevamistega jätkata 25. märtsini, teatab Prantsuse kultuuriministeerium.

Ehkki katedraali omal ajal taastanud arhitekt Eugène Viollet-le-Duc töötas selle osa kirikust hoolikalt läbi juba 19. sajandil, osutasid kaevamise käigus välja tulnud telliskivist küttelõõrid, et nelitisel on teadlastele endiselt palju põnevat pakkuda.

Tervet piki- ja põikhoone ristumiskohta katab kivipõrand, mis laoti hiljemalt 18. sajandil. Sealsamas paiknevad pikihoone suhtes kerge nurga all mitmed sarkofaagikalmed. Kivipõrand toetub  14. sajandist pärit kultuurikihile, mille all paikneb omakorda 13. sajandi alguses kokku kuhjatud pinnas.

Kaks olulist avastust

Nüüdseks on kaevamistel välja tulnud kaks olulist avastust. Esiteks tulid kivipõranda alla jäänud süvendist välja katedraali 13. sajandist pärineva, kuid 18. sajandil hävinud letneri mitmevärvilised jäänused. Letner oli omal ajal kõrge vahesein, mis eraldas lihtrahvale mõeldud pikihoonet aadelkonnale mõeldud kooriruumist. Hinnanguliselt ehitati letner umbes 1230. aastal.

Letneri tükke avastas oma 19. sajandil tehtud taastetööde käigus ka Viollet-le-Duc. Tema leiud on näha praegu Louvre'i kunstimuuseumis. Letneri säilmete nappusega arvestades on tegu harukordse leiuga, mis annab tõenäoliselt uut infot nii letneri enda kui ka selle värviliste kaunistuste kohta.

Teiseks tuli välja inimkujuline pliist sarkofaag. Uhket sarka katva muldkehaga samast kultuurkihist pärit esemete esialgne analüüs osutab, et sarkofaag sängitati mulda hiljemalt 14. sajandil. Tõenäoliselt kuuluvad inimese säilmed arvatavasti hiljemalt 14. sajandil maetud kõrgele kirikutegelasele. 

Arheoloogid libistasid sarkofaagi sisse ka väikese endoskoobi. Selle abil tegid nad kindlaks, et surnu pea all on taimejäänused. Nad said heita pilgu ka maetud inimese juustele, riidetükkidele  ja tema säilmetele. Need kõik osutasid, et üldiselt on surnukeha väga hästi säilinud.

Lõpeks tõi kivipõranda puhastamine kaevamisala lõunaküljel päevavalgele ka sellele toetuva ümarkaarega silluse. Tegu võib olla osaga lõpuks gooti katedraaliks kujunenud kiriku vundamendiga mõnest varasemast etapist. Samas võib asuda samas kohas varem ka mõni teine ehitis, kuid selle kohta napib arheoloogilisi tõendeid.

Kaevetööd on alles esimene samm 

Mõlemad leiud on Pariisi Jumalaema kiriku ajaloo uurijatele äärmiselt huvipakkuvad. Ehkki arheoloogilised väljakaevamised peaksid lõppema 25. märtsil, on tegu alles esimese etapiga pikemast uuringust.

Pliist sarkofaag eemaldatakse lähipäevil lähemaks uurimiseks leiukohast. Samuti kaaluvad arheoloogid letneritükkide uurimiseks koostööd kas ajaloomälestiste uurimislabori polükroomiakeskusega või Louvre'i muuseumi skulptuuriosakonnaga, mille valduses on osa Viollet-le-Duc'I välja kaevatud letneritükke.

Kaevetööd võeti ette, sest alates 2021. juunist kehtiv Pariisi Jumalaema kiriku taastetööde üldplaneering näeb ette, et nelitisele püstitatakse tellingud. Tellingute toestamiseks tuleb kiriku põrandat kaevata umbes 40 sentimeetrit praegusest põrandapinnast sügavamalt. 

Päästekaevamiste käigus taheti kirjeldada Eugène Viollet-le-Duc'i 19. sajandil tehtud taastetöödele eelnenud kultuurkihti ja leida võimalikke vanemaid ehituselemente, eriti skulptuure, mida tookord taaskasutati. Ühtlasi loodeti leida võimalikke elemente ka katedraali kõige varasematest ehitusetappidest ja kõikvõimalikke matustega seotud ruume või elemente.