Sellisest praktikast annavad ajakirjas Current Biology teada Saksa teadlased eesotsas Simone Pikaga Osnabrücki Ülikoolist, kes on teinud tähelepanekuid Gabonis Loango rahvuspargis, vaadeldes 45-pealise ššimpansirühma elu ja tegemisi.

Eneseravimist mitmesuguste taimeosade või muude looduslike materjalidega on mitmetel loomadel täheldatud ennegi. ŠŠimpansidegi kohta on teada, et nad söövad sooleparasiitide tõrjeks teatavaid taimelehti.

Kuid nüüd on esimest korda märgatud, et lahtiste haavade peale panevad ššimpansid midagi loomset, putukaid, ja mitte üksikjuhul, vaid korduvalt.

Esimest korda jäi putukravi teadlastele silma 2019. aastal, kui märkasid, kuidas emaššimpans pani midagi poja haavale. Videost oli näha, et enne seda oli ta midagi pisikest kinni püüdnud.

Selle peale ei jäänud ka järgmised samalaadi tähelepanekud tulemata. Teadlased hakkasid nüüd haavata saanud isendeid eriti hoolega jälgima. Lõpuks kogunes neil kuni möödunud aasta veebruarini videosse 22 juhtumit, kus ššimpansid midagi kinni püüdsid ja siis tavaliselt omaenda haavale kandsid.

Mõnegi video pealt võis päris selgesti aimu saada, et kinnipüütute näol oli tegu just nimelt putukatega. Putukate liiki teadlastel määrata ei õnnestunud, kuid nad väidavad, et tegu oli tõenäoliselt tiivuliste, lendavate putukatega, kes on tavaliselt tumedat värvi ja umbes viis millimeetrit pikad.

Teadlased oletavad, et neil putukatel võib olla põletikuvastane või antibakteriaalne toime. Edasistes uuringutes lubavad nad haavaraviks kasutatud putukate tükke ššimpansidelt kätte saada ja püüda nende liigilist kuuluvust tuvastada.

Inimesed on mitmel pool maailmas kasutanud mitmete hädade raviks mitmeid putukaliike. Esimesi andmeid putukravi kohta inimestel on teada umbes aastast 1400 enne meie ajaarvamist.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.