Ameerika Ühendriikide teadlased on käinud Panamas täpsemalt järele uurimas, mida sealsed mustkäpp-ämmalahvid õigupoolest söövad. Teadlased korjasid maast üles muu hulgas puuviljapalakesi, mis olid ahvide suust või käppade vahelt süües välja pudenenud.

Laboris tehtud analüüs näitas, et puuviljatükid sisaldasid tüüpiliselt üks-kaks mahuprotsenti alkoholi. Tegemist oli looduslikku päritolu etanooliga, mida küpseile puuviljule sattunud pärmiseened olid käärituse käigus suhkrust valmistanud.

Primatoloog Christina Campbell California Osariigiülikoolist Northridge'is ja ta kolleegid kahtlustavad ajakirjas Royal Society Open Science, et kerge alkoholilõhn aitab ahvidel just need kõige küpsemad ja toitvamad puuviljad paremini üles leida.

Sellise mõtte käis tegelikult juba mõne aasta eest välja Berkeley California Ülikooli bioloog Robert Dudley, kes kirjutas sellest ka raamatu "The Drunken Monkey" ehk "Purjus ahv"; praegusegi teadustöö autorite seas on Dudley nimi kirjas.

Campbell, Dudley ja nende kaaslased läksid seekord ahvidelt pudenenud puuviljatükkide uurimisest kaugemalegi. Nad võtsid ahvidelt ka uriiniproove ja avastasid nende seest alkoholi teiseseid ainevahetussaadusi. See näitab, et ämmalahvid ka seedivad alkoholi ja ammutavad sellest energiat, mitte ei lase lihtsalt niisama kehast läbi.

Edasistes uuringutes loodavad teadlased välja selgitada, kui palju alkoholi ämmalahvid keskmiselt päevas või nädalas tarbivad — võib ju olla, et nädalavahetustel läheb seda pisut rohkemgi — ja kuidas see tarbimine nende käitumist mõjutab.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.