Eliza Bliss-Moreau Davise California Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid, kuidas reesusmakaagid tajuvad omaenda südamerütmi.

Tegemist on teaduslikus keeles väljendatuna teatavat laadi interotseptsiooniga. Interotseptsioon on organismi enda sisemiste signaalide taju, olgu siis teadlik või ebateadlik, käigu need signaalid siis südamelöökide, hingamise, nälja, janu või kehatemperatuuri kohta.

Inimeste interotseptsioonialane terasus võib olenevalt meeleolust, vaimuseisundist ja isiklikust eripärast varieeruda, kuid laste ja loomade puhul võib olla päris keeruline teada saada juba sedagi, kas neil interotseptsiooni üleüldse on.

Bliss-Moreau ja ta kaaslased olid teadlikud ühest varem tehtud uuringust, milles uuriti südamelöökide interotseptsiooni väikelastel, ja nad otsustasid sama meetodit kasutada ka reesusmakaakide peal.

Nad näitasid inimeste juures üles kasvanud täiskasvanud reesusmakaakidele videot, kus ümarate piirjoontega kujund rütmiliselt hüples.

Samal ajal katseahvi pulsisagedust seirates reguleerisid teadlased seda hüplemist kord ahvi südamelöökidest aeglasemaks, kord kiiremaks, kord nendega võrdseks.

Ahvi pilgusuunda jälgiva seadmega tegid nad kindlaks, et kui kujundi hüplusrütm erines ahvi südamerütmist, siis jälgisid ahvid kujundit natuke kauem kui siis, kui rütmid kattusid.

Sellest võib järeldada, et rütmierinevus võis tunduda ahvidele kas üllatav või muul viisil tähelepanuväärne. Siit aga omakorda järeldub, et ju peab ahvidel siis olemas olema ka omaenda südamelöökide taju, interotseptsioon, teadlik või mitteteadlik.

Oma uuringust ja selle järeldustest kirjutavad Bliss-Moreau ja kaasautorid Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.