Päriselt on keeleoskus teada ainult inimestel, kes me oskame häälikujärjestustesse kodeerida potentsiaalselt lõpmatul hulgal väga mitmesugust informatsiooni.

Kuid Prantsuse ja Saksa teadlaste uurimistöö põhjal tuleb tõdeda, et järjestuste kombineerimisel paistab oma roll olevat ka šimpansite vahelises häälsuhtluses.

Cédric Girard-Buttoz Lyonist Prantsusmaa Riikliku Teaduskeskuse Marc Jeannerodi kognitiivteaduste instituudist, Emiliano Zaccarella Leipzigist Max Plancki inimkognitiivteaduste instituudist ja nende kolleegid salvestasid Elevandiluurannikul Taï rahvuspargis tuhandeid šimpansihäälitsusi ja nende jadasid.

Nad tuvastasid 12 erisugust häälitsust ja sadu neist moodustatud häälitsuskombinatsioone. Õnnestus märgata isegi mõnesid järjestusreegleid: millised häälitsused millistega reeglina kõrvuti käisid.

Teadlased kirjutavad ajakirjas Communications Biology, et šimpansite hääleline suhtlemine on palju keerukam ja reeglipärasem kui seni arvatud.

Mida kõike need keerukad ja reeglistatud häälitsusjadad tähendada võiksid, sellele teadlased praegu ei keskendunud; see on edasise uurimise teema.

Teaduslikus mõttes on tähendusrikas, et niisugune süsteemne häälitsuslik mitmekesisus õnnestus loodusvaatluste tulemusel avastada.

Laiem lootus on, et šimpansite ja teiste primaatide häälitsuste uuringutest võime saada mõtlemapanevaid vihjeid ka inimese keele tekke ja arengu paremaks mõistmiseks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.