Zoe Satsias Inglismaalt Exeteri Ülikoolist ja ta kolleegid panid tähele, et inimtegevusest hõlmatud alade lähistel liiguvad šimpansid väiksemate rühmadena kui sügavamal metsas.

Täpsemal vaatlusel selgus, et šimpansirühmade pisenemise peamine põhjus oli emasloomade suhteline vähesus nende koosseisus.

Satsias ja kaasautorid sedastavad ajakirjas Animal Behaviour, et inimeste läheduses varitseb šimpanse palju ohte: kui šimpansid nopivad põldudelt või viljapuudelt enda tarbeks toidupoolist, võib neil tekkida konflikte inimeste või koertega; šimpansid võivad sattuda inimeste üles seatud püügilõksu; ohtu kujutab ka autoliiklus teedel.

Tundub, et seesugused ohuolukorrad pelutavad isaseid šimpanse vähem kui emaseid. Isasloomadel ei paista olevat midagi selle vastu, kui mõnikord tekib inimestega ka teravamaid vastasseise. Emased aga, eriti kui neil on väikesi poegi, püüavad kokkupõrkeid vältida.

Teadlased järeldavad, et isastel ja emastel šimpansidel on inimeste toimevälja sattudes erisugune ohutaju või ohutaluvus.

Asjaolul, et emased šimpansid on isastest keskmiselt inimpelglikumad, võib olla mõju šimpanside püsimajäämise väljavaadetele laialdaste maastikukasutuse muutuste oludes.

Kui emased väikeste poegadega teiste šimpanside tegemistest liiga palju eemale jäävad, siis ei saa pojad piisavalt teadmisi kasulike käitumisviiside kohta, mida edaspidi tarvis võiks minna. Mida enam inimtegevus laieneb, seda ohtlikumaks võib selline mahajäämus saada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.