Saksa, Norra ja Lõuna-Aafrika teadlased tegid katseid kahe isase orangutaniga, keda peetakse Norras Kristiansandi loomaaias.

Nad andsid ahvidele nööriga kinni seotud karbi, mille sees oli ahvatlev puuvili. Sinna juurde said ahvid ka haamri ja kivi.

Teoreetiliselt oleks neil olnud lihtne haamriga kivist teravaservaline kild välja lüüa, sellega nöör läbi nüsida ja puuvili karbist kätte saada, kuid praktikas nad seda ei teinud. Haamriga nad küll siia-sinna koputasid, aga sellest oli vähe abi.

Järgmises katses andsid teadlased orangutanidele samasuguse kinni seotud karbi koos puuviljaga, selle kõrvale aga juba teravaks tahutud kivikillu. Üks kahest ahvist taipaski lõpuks, olles proovinud mitmeid edutult päädinud võtteid, lõigata nöör kiviteraga läbi.

Seda tuleb teadlaste sõnul pidada tähelepanuväärseks saavutuseks, sest keegi ei olnud sellele loomaaiaahvile varem midagi niisugust õpetanud ega näidanud: ta mõikas täiesti iseseisvalt, kuidas käepärast eset tööriistaks tarvitada.

Kolmandas katses näitasid teadlased kolmele uuele orangutanile ise täpselt ette, kuidas haamri abil kivist teravaservalist kildu välja taguda.

Kuigi teadlased esitasid seda demonstratsiooni korduvalt, ei olnud ahvidel oidu nähtut edukalt jäljendada. Üks neist, tõsi küll, toksis kivi natuke haamriga, aga sinna see asi ka jäi.

Teadlased eesotsas Alba Motes-Rodrigoga Tübingeni Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Plos One kokkuvõtteks, et orangutanid, kes looduses elades veedavad põhilise aja puu otsas, kus kividega kokkupuudet napib, on siiski võimelised ise selle peale tulema, et terava kiviga saab vajadusel üht-teist lõigata.

See aga osutab, et küllap võis ka inimeste kaugetel esivanematel olla juba maapealse eluviisi algpäevil häid sünnipäraseid eeldusi, mis aitasid neil kivist tööriistu evitada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.